14. september ja 1944. aasta sügis Eesti perekonnalugudes

Perekond jalutamas rannas sügisese päikeseloojangu valguses, meenutades ajaloolisi põgenemisi ja kodulugusid.
  1. september on sobiv päev vaadata tagasi 1944. aasta sügisele, mil sõjategevus ja võimuvahetused Eestis muutsid kiiresti paljude perede elu. Mõni perekond lahkus üle mere, mõni jäi kodukohta, mõni kaotas kontakti lähedastega. Neid lugusid tasub uurida koos dokumentidega, sest mälestus ja arhiiviandmed täiendavad teineteist, kuid ei ole alati üks ja sama asi.

  2. aasta sügis on Eesti ajaloomälus oluline, sest selle aja otsused, lahkumised ja katkestused kandusid edasi järgmiste põlvkondade perekonnajuttudesse. Koolilapsele, vanemale või sugupuuhuvilisele pakub see võimaluse siduda kodune pärimus Eesti ajaloo suuremate muutustega ilma üksikute inimeste kogemusi üldistamata.

Miks 1944. aasta sügis puudutab endiselt perekonnalugusid

Teise maailmasõja lõppfaasis liikus rinne Eesti aladel kiiresti. Saksamaa vägede taandumine, Punaarmee pealetung ning Eesti riikliku järjepidevuse taastamise katsed lõid olukorra, kus inimestel tuli teha otsuseid vähese teabe ja suure ohu keskel.

Paljude perede pärimuses korduvad samad teemad: kiiruga tehtud pakkimine, teadmatus lähedaste saatuse kohta, teekond sadamasse või maapiirkonda ning kodust lahkumine. Ometi ei tähenda ühine motiiv, et kõigi inimeste kogemus oleks olnud samasugune. Lahkumise põhjus, aeg, marsruut ja hilisem saatus võisid erineda isegi ühe suguvõsa liikmete vahel.

1944. aasta sügisel põgenes osa Eesti elanikest läände, osa jäi Eestisse ning paljud sattusid sõja ja sellele järgnenud poliitiliste muutuste keerisesse. Perekonnaloos võib üks lühike lause, näiteks „ta läks Rootsi”, peita enda taga mitut eraldi sündmust: otsust lahkuda, teekonda, ajutist elupaika, kirjavahetuse katkemist ja hilisemat kohanemist.

Perekonna mälestus on oluline, kuid vajab kõrvale dokumente

Perepärimus annab ajaloo uurimisele sageli esimese niidiotsa. Vanaema meenutus, albumis olev foto, kirja ümbrik või sugulase jutustatud kohanimi võib aidata küsimust täpsustada. Samal ajal võivad aastakümnete jooksul seguneda kuupäevad, kohad ja inimeste rollid.

Hea uurimisküsimus on võimalikult konkreetne. Selle asemel et küsida „mis juhtus meie perega sõja ajal?”, võiks alustada näiteks küsimusest: „Kas vanavanaisa elas 1944. aastal veel samas vallas?” või „Millisest sadamast võis sugulane lahkuda?”

Märgi üles, kust iga teadmine pärineb

Uurimispäevikusse tasub eraldi kirjutada:

  • mida ütles pereliige ja millal ta seda meenutas;
  • milline foto, kiri või dokument seda lugu toetab;
  • milline kuupäev või koht on kindel ning milline oletuslik;
  • millist arhiivi- või muuseumiallikat on juba kontrollitud.

Selline eristus ei vähenda perekonnamälestuse väärtust. Vastupidi: see aitab mõista, milline osa loost on isiklik kogemus, milline hilisem tõlgendus ja milline kontrollitav ajalooline fakt.

Rahvusarhiiv aitab otsida dokumentaalset jälge

Rahvusarhiiv säilitab ja vahendab Eesti ajaloo ning ühiskonna dokumentaalset pärandit. Sealt võib uurija leida eri tüüpi materjale, mis aitavad perekonnaloo üksikasju täpsustada: rahvastikuga seotud andmeid, ametlikku kirjavahetust, asutuste dokumente, kaarte ja muid ajalooallikaid.

Arhiivis otsides on kasulik koguda enne kokku inimese täisnimi, võimalikud nimekujud, sünniaeg, elukoht ja teadaolevad sugulased. Eriti tähtis on arvestada, et nime kirjapilt võis eri dokumentides erineda. Ka haldusjaotus ja kohanimed võivad olla aja jooksul muutunud.

14. september ja 1944. aasta sügis Eesti perekonnalugudes

Rahvusarhiivi koduleht on hea lähtekoht, kuid iga otsingutulemust tuleb lugeda koos selle tekkimise taustaga. Dokument näitab enamasti seda, mida selle loonud asutus pidas vajalikuks kirja panna; see ei anna alati terviklikku pilti inimese elust ega tema motiividest.

Eesti Ajaloomuuseum annab loole laiema tausta

Eesti Ajaloomuuseum vahendab Eesti ajaloo käsitlusi ja kogusid. Muuseumi materjalid aitavad paigutada ühe perekonna loo laiemasse ajalisse ja ühiskondlikku raamistikku: milline oli sõjaaja argielu, kuidas inimesed liikusid, milliseid esemeid hoiti alles ning kuidas on minevikku hiljem mäletatud.

Muuseumiallikas ei pruugi kinnitada ühe konkreetse inimese teekonda, kuid aitab vältida eksitavat muljet, nagu oleks üks pere lugu kogu Eesti kogemus. Perekonnalugu muutub usaldusväärsemaks siis, kui isiklik mälestus on kõrvutatud nii dokumentide kui ka üldise ajaloolise taustaga.

Koolipere uurimistööks sobiv väike ülesanne

Valige kodust üks ese või mälestus, mis on seotud 1940. aastatega: foto, postkaart, dokument või jutustatud lugu. Kirjutage selle juurde kolm küsimust: kes on sellega seotud, millal ja kus see võis tekkida ning milline allikas võiks seda teavet kontrollida.

Seejärel eristage töölehel kolm märget: „pere jutustus”, „dokumendiga kinnitatud” ja „vajab uurimist”. See õpetab ajalooallikaid kasutama ilma, et pereliikme kogemus muutuks vähem tähenduslikuks.

Ettevaatlikud sammud enne järelduste tegemist

Sõjaajaga seotud teave võib olla katkendlik ning osa dokumente ei pruugi olla säilinud või vabalt kättesaadavad. Puuduv sissekanne ei tõesta automaatselt, et sündmust ei toimunud. Samuti ei kinnita üksik dokument alati seda, kuidas inimene olukorda ise koges.

Uurimisel aitab järgmine järjekord:

  1. Alustage kodus säilinud allikatest ja märkige üles nende päritolu.
  2. Koostage ajajoon, kuhu lisate ainult teadaolevad kuupäevad ja kohad.
  3. Kontrollige nimesid ning kohti Rahvusarhiivi otsinguvõimaluste kaudu.
  4. Võrrelge perelugu Eesti Ajaloomuuseumi ajalookäsitluste ja kogude taustaga.
  5. Sõnastage ebakindlad kohad küsimustena, mitte kindlate väidetena.

  6. september ei pea perekonnaloos tähendama üheainsa vastuse leidmist. See võib olla päev, mil võtta vana foto või jutustus tõsiselt, esitada täpsemaid küsimusi ning anda järgmisele põlvkonnale edasi lugu koos teadmisega, kust selle eri osad pärinevad.

Source: Rahvusarhiiv

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus vastutab Ventilatsioonimoodistuse ajaloo- ja huvitavate teemade rubriigi sisu eest. Meie meeskond analüüsib mineviku sündmusi, kontrollib faktide täpsust usaldusväärsetest allikatest ning tagab avaldatud materjalide toimetusliku kvaliteedi. Oleme pühendunud ajaloolise konteksti objektiivsele ja kaasahaaravale edastamisele, järgides kõrgeid ajakirjanduslikke standardeid, et pakkuda lugejatele harivat ja kontrollitud teavet meie ühise pärandi kohta

Veel lugusid