20. august 1991: 69 poolthäält taastasid Eesti iseseisvuse

Ventilatsioonimoodistus toimetus 2026-08-19 08:32 4 min lugemist

Eesti sinimustvalge lipp lehvimas tuules selge sinise taeva taustal rahvusliku uhkuse sümbolina.

Avaldatud 19. augustil 2026

Autor: Ventilatsioonimoodistuse toimetus

Eesti Ülemnõukogu võttis 20. augustil 1991 kell 23.03 vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Poolt hääletas 69 saadikut. Otsusega ei rajatud uut riiki, vaid taastati 24. veebruaril 1918 välja kuulutatud Eesti Vabariigi iseseisvus, lähtudes riikliku järjepidevuse põhimõttest.

Hääletus toimus ajal, mil Moskvas alanud augustiputši tulemus polnud veel teada ja Nõukogude väeüksused liikusid Eestis. Järgmise päeva teletorni sündmused näitasid, et Toompeal langetatud otsust tuli kaitsta ka väljaspool istungisaali.

Miks otsus sündis just augustiputši ajal

augustil 1991 teatas Moskvas võimu haaranud Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, et Nõukogude Liidu juhtimine läheb selle kontrolli alla. Putšistid püüdsid peatada liiduvabariikide eemaldumist Moskvast ja pöörata tagasi senised poliitilised muutused.

Eesti jaoks tekitas riigipöördekatse korraga suure ohu ja lühikese otsustamisvõimaluse. Polnud selge, kas Moskva vanameelsed suudavad võimu kindlustada, kuid viivitamine võinuks tähendada, et Eesti poliitiliste institutsioonide tegutsemisruum kaob.

Iseseisvuse taastamise teel osalesid kaks erineva mandaadiga keskust. Eesti Ülemnõukogu oli 1990. aastal valitud seadusandlik kogu. Eesti Komitee, mis tegutses Eesti Kongressi täidesaatva organina, lähtus enne okupatsiooni eksisteerinud kodanikkonnast ja Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest.

Nende vahel oli varem erimeelsusi nii esindusõiguse kui ka edasise riigikorralduse üle. Augustiputši ajal jõuti aga kompromissini: iseseisvus tuli taastada järjepidevuse alusel ning uue põhiseadusliku korra loomisse pidid olema kaasatud mõlemad esinduskogud.

19.–21. augusti ajajoon hoiab sündmused õiges järjekorras

19. august: putš Moskvas kiirendab otsustamist

Moskvas alanud riigipöördekatse muutis olukorra tundidega. Eestis alustati poliitilisi läbirääkimisi ühise otsuse sõnastamiseks, samal ajal kui jälgiti Nõukogude vägede liikumist ja valmistuti kaitsma elutähtsaid side- ning riigiasutusi.

See päev ei olnud veel iseseisvusotsuse vastuvõtmise päev. 19. augusti tähendus seisnes kriisi avanemises ja selles, et Ülemnõukogu ning Eesti Komitee pidid kiiresti leidma sõnastuse, mis ühendaks demokraatliku mandaadi riikliku järjepidevusega.

20. august: 69 saadikut annavad poolthääle

augustil jätkusid Toompeal läbirääkimised otsuse teksti üle. Õhtuks oli kujunenud kokkulepe, mille alusel tunnitati Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamist ja nähti ette põhiseadusliku riigikorra kujundamine.

Kell 23.03 toimunud hääletusel toetas otsust 69 Ülemnõukogu saadikut. Just see kellaaeg ja poolthäälte arv tähistavad hetke, mil Eesti tollane kõrgeim seadusandlik võimuorgan kinnitas iseseisvuse taastamise.

Tallinna teletorni juurde koguneti juba tekkinud ohu tõttu, kuid teletorni kõige teravamad sündmused kuuluvad peamiselt järgmise päeva varahommikusse. Nende asetamine hääletusest varasemaks muudaks kolme päeva sündmustiku eksitavaks.

20. august 1991: 69 poolthäält taastasid Eesti iseseisvuse

21. august: teletorni kaitsmine ja putši läbikukkumine

augusti varahommikul jõudsid Nõukogude dessantväelased Tallinna teletorni juurde ning püüdsid strateegiliselt tähtsat sideobjekti kontrollida. Teletorni töötajad ja kaitsjad suutsid hoida ringhäälingu toimimas ning vältida rajatise täielikku allutamist.

Samal päeval sai üha selgemaks, et Moskva putš on läbi kukkumas. Seega järgnes teletorni kaitsmine 20. augusti hilisõhtusele otsusele: esmalt kinnitati riiklik iseseisvus Toompeal, seejärel kaitsti iseseisva riigi toimimiseks vajalikku sidet.

Mida Eesti Ülemnõukogu tegelikult otsustas

augusti otsuse keskne mõte oli Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamine. See polnud üksnes poliitiline soovitus ega tulevase rahvahääletuse lubadus, vaid otsus, millega Eesti riigivõim kinnitas iseseisva riigi taastatud staatust.

Otsusel oli ka põhiseaduslik mõõde. Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu esindajatest tuli moodustada Põhiseaduslik Assamblee, mille ülesandeks sai uue põhiseaduse väljatöötamine. Nii muudeti kriisi ajal saavutatud poliitiline kompromiss riigi edasise korralduse aluseks.

69 poolthääle tähtsus ei seisne seega ainult arvus. Hääletus ühendas otsuse tegemise hetkel Ülemnõukogu institutsionaalse võimu ja Eesti Komitee kaitstud järjepidevuse põhimõtte.

24. veebruar 1918 ja 20. august 1991 tähistavad eri hetki

24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Seda kuupäeva tähistatakse iseseisvuspäevana, sest see märgib Eesti omariikluse algust ja iseseisva vabariigi sündi.

20. augustil 1991 taastati sama vabariigi riiklik iseseisvus pärast aastakümneid kestnud okupatsiooni. Seetõttu kasutatakse sõna „taastamine”, mitte „asutamine” või „uue riigi loomine”.

Riiklik järjepidevus tähendab, et Eesti Vabariigi õiguslik olemasolu ei lõppenud okupatsiooni ega Nõukogude Liitu annekteerimisega. Paljud lääneriigid ei tunnustanud anneksiooni õiguspärasust ning Eesti riikluse õiguslikku järjepidevust kandsid edasi diplomaatilised esindused, pagulaskond ja okupatsioonieelse kodanikkonna põhimõte.

Kahe tähtpäeva erinevust saab kokku võtta nii:

1. veebruar tähistab Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal.
1. august tähistab Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamist 1991. aastal.
Mõlemad kuupäevad kuuluvad ühe ja sama riigi ajalukku.

Järgmine verstapost oli rahvusvaheline tunnustamine

Pärast putši läbikukkumist sai iseseisvuse taastamist hakata kinnistama rahvusvaheliste suhete kaudu. Järgmine selge verstapost saabus 22. augustil 1991, kui Island tunnustas Eesti taastatud iseseisvust. Järgnesid teiste riikide tunnustused ning 6. septembril tunnustas Eesti iseseisvust ka Nõukogude Liit.