2027. aasta riigieelarve: 4% puudujäägi siht nõuab valikuid

Majandustoimetus 2026-09-23 11:51 3 min lugemist

Toompea lossi roosa fassaad Tallinnas, kus asub Eesti Vabariigi Riigikogu hoone.

Ventilatsioonimoodistuse toimetus · 23. september 2026

Valitsus soovib viia 2027. aasta riigieelarve puudujäägi 4 protsendini SKP-st, kuigi varasemas eelarvekäsitluses oli lähtekohaks 4,4 protsenti. ERRi 18. septembri teatel taheti läbirääkimised lõpetada käesoleval nädalal. Avalike teenuste, palkade ja investeeringute seisukohalt on nüüd otsustav, millised kulutaotlused mahuvad eelarvesse. Lõplikku kokkulepet nende teadete põhjal veel kinnitada ei saa.

Kolm puudujääginumbrit tähistavad eri olukordi

Puudujääk SKP-st	Mida see näitab
4,0%	Valitsuse seatud siht 2027. aasta eelarveläbirääkimistel.
4,4%	Varasemas eelarvekäsitluses kirjeldatud lähtekoht.
7,3%	Võimalik tase juhul, kui kõik lisarahataotlused rahuldataks.

Need arvud ei kirjelda kolme juba vastu võetud eelarvet. Neli protsenti on eesmärk, 4,4 protsenti lähtekoht ja 7,3 protsenti tingimuslik näide taotluste mõjust. Kahe esimese vahe on 0,4 protsendipunkti. See ei tähenda, et iga ministeeriumi eelarvet tuleks vähendada sama palju: tulemus sõltub sellest, milliseid kulusid ja tulusid valitsus lõpuks arvestab.

Puudujääk tähendab, et kavandatud kulud ületavad tulusid. Selle väljendamine protsendina sisemajanduse koguproduktist ehk SKP-st aitab näha puudujääki majanduse suuruse suhtes. Protsent üksi ei ütle, millise teenuse raha muutub või kui suur on muutus eurodes.

Siht on teada, kulude jaotus veel läbirääkimistel

ERRi 18. septembri teate järgi soovib valitsus läbirääkimised sel nädalal lõpule viia ja seada puudujäägi sihiks neli protsenti SKP-st. ERRi 11. septembri käsitluses ütles peaminister Kristen Michal, et lisakulutusteks on vähe ruumi. Ministeeriumide taotlused konkureerivad seega piiratud võimalustega.

Praegu saab eristada valitsuse kavatsust ja lõplikku otsust. Teada on puudujäägi siht ning soov läbirääkimised lõpetada. Esitatud teabe põhjal ei saa aga öelda, millised lisataotlused rahuldatakse, milliseid vähendatakse või milline puudujääginumber jõuab lõpuks eelarvesse. Samuti ei näita 7,3 protsendi stsenaarium, et puudujääk tegelikult nii suureks kujuneb.

Valikud võivad puudutada teenuseid, palku ja investeeringuid

Eelarveläbirääkimiste tulemus määrab, kui palju raha saab järgmise aasta avalikele teenustele ja riigi investeeringutele eraldada. Kui mõni asutus taotletud lisaraha ei saa, võib tal olla vaja tegevusi edasi lükata, nende mahtu muuta või otsida kokkuhoidu. Millises valdkonnas see juhtub, selgub alles konkreetsetest otsustest.

Palgakasvu ootuste puhul on tähtis vaadata, kas kokkulepe näeb asjaomastele asutustele ette lisaraha ja mis otstarbeks. Üldine puudujäägisiht ei tõesta iseenesest ühegi ametirühma palgatõusu ega palga külmutamist. Sama kehtib investeeringute kohta: eelarve kogunumber ei ütle, milline projekt jätkub, nihkub või jääb rahata.

Lugeja jaoks on seetõttu kõige kasulikum jälgida eelarve esitamisel valdkondlikke summasid koos selgitustega. Kui kulu jääb samale tasemele, ei tähenda see alati, et teenuse pakkumise tingimused jäävad samaks; otsuse mõju sõltub ka kulude arengust ja asutuse ülesannetest.

Järgmine selgus tuleb valitsuse kokkuleppest

ERRi 18. septembri teatel kavatses valitsus jõuda kokkuleppele järgmisel nädalal ehk 21.–27. septembril. Kuni tulemused pole avaldatud, jääb 4 protsenti sihiks, mitte kinnitatud eelarvepuudujäägiks. Edasist ajakava aitab mõista ka eelarve vastuvõtmise tähtaeg.

Järgmise kokkuleppe juures tasub võrrelda kolme asja: lõplikku puudujäägiprognoosi, ministeeriumidele eraldatavaid summasid ja selgitusi taotluste kohta, mis eelarvesse ei mahtunud. Need näitavad, kus rahapuudus võib lugeja jaoks tegelikult tunda anda.

Source: ERR

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Allikad ja seis

Lugu tugineb ERRi 11. ja 18. septembri teadetele; neljaprotsendiline puudujääk on valitsuse siht, mitte kinnitatud lõpptulemus.

Kontrollid

18. septembri teates kirjeldati läbirääkimiste lõpetamise ajakava ja neljaprotsendilist si...
11. septembri teates võrreldi 4,4 ja 4 protsendi puudujääki ning kirjeldati piiratud kulur...
7,3 protsenti tähistab kõigi lisataotluste rahuldamise tingimuslikku stsenaariumi.

Allikas

ERR, 18. september 2026 Vaata 2027. aasta riigieelarve uudiseid