28. oktoober Eesti ajaloos: pere ja kodukoha lugude kontrollimine

Ajaloo toimetus 2026-10-28 07:55 3 min lugemist

Mustvalge stuudiofoto 1940ndate aastate perekonnast, mis illustreerib ajalooliste dokumentide uurimist ja suguvõsa lugusid.

oktoober võib olla hea alguspunkt pere või kodukoha loo uurimiseks, kuid kuupäev üksi ei tõenda, et sellega seostub mõni kindel ajalooline sündmus. Rahvusarhiivi AIS aitab leida arhiivikirjeldusi ning digitaalarhiivis saab tutvuda digiteeritud materjalidega. Otsingut tasub alustada nimest, kohast ja ligikaudsest ajavahemikust ning iga leidu kontrollida dokumendi ja inimese tunnuste järgi.

Alusta AIS-ist ja digitaalarhiivist

Rahvusarhiivi infosüsteem AIS võimaldab otsida arhiivikirjeldusi. Need kirjeldavad arhiivis säilitatavaid materjale ja aitavad hinnata, kas mõni dokument võib uuritava looga seotud olla. Digitaalarhiivi kaudu saab vaadata digiteeritud arhiivimaterjale, kuid kõik kirjeldatud dokumendid ei pruugi veebis kättesaadavad olla. Seetõttu tasub eristada kahte sammu: sobiva kirjelduse leidmist ning kontrollimist, kas dokument ise on digitaalselt vaadatav.

Otsingu alguspunktid on AIS arhiivikirjelduste leidmiseks ja digitaalarhiiv digiteeritud materjalidega tutvumiseks. Kirjeldus annab esmase ülevaate sellest, millist materjali arhiivis hoitakse. Enne selle põhjal järelduse tegemist vaata, millist dokumenti kirje hõlmab ning kas selle sisu on võimalik uurida.

Kitsenda otsingut nime, koha ja ajaga

Perekonnanimega alustamine on loomulik, kuid levinud nime korral võib tulemusi tulla palju. Lisa võimaluse korral eesnimi või proovi nime teist kirjapilti. Seejärel seo otsing konkreetse küla, linna või vallaga. Kui täpne aasta pole teada, aitab ligikaudne ajavahemik tulemusi hinnata: kas kirje ajad sobivad sellega, mida pere loo kohta juba tead?

Praktiline algusjärjestus võib olla järgmine:

Otsi inimese nime ning pane tähele võimalikke kirjapildi variante.
Lisa teadaolev koht või piirkond, kus inimene elas või tegutses.
Kasuta ligikaudset ajavahemikku, näiteks kümnendit või inimese teadaolevat eluperioodi.
Ava sobivad kirjeldused ja vaata, millist dokumenti need hõlmavad.
Kontrolli, kas materjal on digiteeritud ja kas dokument ise on vaadatav.

Kui otsing tulemust ei anna, proovi nimekuju lihtsustada või alusta koha ja ajavahemiku järgi. Vanades dokumentides võib nimi olla kirja pandud teisiti kui tänapäeval tuntud kujul. Otsitav inimene võib olla kirjega seotud ka kaudselt, näiteks pereliikme või kinnisvara kaudu. Need võimalused on põhjused otsingut muuta, mitte tõendid selle kohta, et mõni leitud kirje kindlasti õige on.

Sarnane nimi ei tõenda sama inimest

Ühesuguse nimega inimesed võivad elada samal ajal või samas piirkonnas. Seepärast ei piisa inimese tuvastamiseks ainult nimest. Kontrolli sünniaega või muud vanust näitavat teavet, elukohta ning dokumendi seost arhiivikirjeldusega. Mida rohkem tunnuseid omavahel sobib, seda põhjendatum on seos; üks kokkulangevus üksi võib jääda juhuslikuks.

Vaata ka dokumendi päritolu. Kas see koostati inimese eluajal või hiljem? Kes selle koostas ja mis eesmärgil? Kas dokument käsitleb perekonda, paika või tegevust, mis sobib teiste teadaolevate andmetega? Kirjeldus aitab mõista, mis materjaliga on tegu, ning dokument ise võib lisada üksikasju. Võrdle neid, kui digiteeritud dokument on kättesaadav, ja hoia lahus see, mida allikas otsesõnu ütleb, ning see, mida sa selle põhjal järeldad.

Seo kodukoha lugu konkreetse paigaga

Kodukoha uurimisel alusta täpsest kohanimest. Mõtle, kas selle kirjapilt või halduslik kuuluvus võis uuritaval ajal erineda praegusest, ja proovi otsida nii paiga kui ka seal elanud inimese järgi. Kui leiad sobiva kirjelduse, kirjuta üles selle pealkiri, ajavahemik ja viide. Nii saad hiljem sama materjali juurde tagasi pöörduda ja võrrelda seda teiste leidudega.

Ka 28. oktoober võib olla kasulik otsinguvihje, kui pere mälestuses seostub selle päevaga sünd, kolimine, teenistus või muu sündmus. Kuupäev aitab sõnastada küsimuse, kuid ei kinnita vastust. Kontrolli, kas dokumendis esinev kuupäev, koht ja isik sobivad kokku; ära omista päevale ajaloolist sündmust enne, kui allikas seda toetab.

Pane leiud kirja koos nende piiridega

Iga leiu juurde tasub märkida, mida dokument otsesõnu ütleb ja mida sellest alles järeldad. Pane kirja ka arhiivikirjelduse viide, pealkiri ja ajavahemik, et leiukoht oleks hiljem kontrollitav. Kui materjal on digiteeritud, võrdle võimaluse korral kirjeldust dokumendi endaga. Nii püsib selge, milline osa loost põhineb allikal ja millised küsimused vajavad veel kinnitamist.

Rahvusarhiivi AIS ja digitaalarhiiv annavad pere- ja kodukoha uurimiseks alguspunkti: otsi kirjeldusi, vaata kättesaadavaid digiteeritud materjale ning kontrolli nime kõrval aega, asukohta ja dokumendi päritolu. Järgmise kontrollina võrdle leidu mõne teise teadaoleva pereliikme või paigaga seotud dokumendiga.

Source: Rahvusarhiiv

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Uurimisviis

Juhend lähtub Rahvusarhiivi AIS-i ja digitaalarhiivi kirjeldatud kasutusvõimalustest ning rõhutab isiku, koha ja dokumendi kontrollimist.

Kontrollid