EE-ALARM, sireen või telefoniteade: mida teha ohu korral

Ventilatsioonimoodistus toimetus 2026-08-12 10:33 2 min lugemist

Kollane hädaabinupu kast tänaval, mis sümboliseerib ohuolukorras tegutsemist ja kriisivalmidust linnaruumis.

EE-ALARMi teate või sireeni järel tuleb esmalt lugeda või kuulata ametlikke juhiseid, liikuda vajaduse korral turvalisse kohta ja otsida lisainfot teates nimetatud kanalist. Iga häire ei tähenda evakueerumist: tegutsemisviis sõltub konkreetsest ohust ja teate sisust.

Autor: Ventilatsioonimoodistuse toimetus
Teave kontrollitud 12. augustil 2026 Päästeameti ja Häirekeskuse avalike juhiste põhjal.

Kuidas EE-ALARMi ja teisi ohuteavitusi ära tunda

EE-ALARM on Eesti riikliku ohuteavituse tähis. Elanikuni võib hoiatus jõuda mobiiltelefonile saadetud teate, sireeni, meedia või muu ametliku kanali kaudu. Kasutatav kanal oleneb ohust, selle asukohast ja kiireloomulisusest.

Telefoniteates tuleb tähele panna ohuala, ohu kirjeldust ja nõutud tegevust. Sireen annab märku vajadusest otsida kohe ametlikku lisainfot; sireeni kuulmine üksi ei tähenda automaatselt, et tuleb kodust lahkuda.

Teate ehtsuse kontrollimiseks:

vaata, kas sama info on avaldatud teates nimetatud ametlikus kanalis;
kontrolli Päästeameti kriisivalmiduse juhiseid veebist Ole Valmis;
jälgi ametiasutuste teadaandeid ja usaldusväärset uudismeediat;
ära koorma hädaabinumbrit üksnes teate ehtsuse kontrollimiseks.

Esimesed sammud teate või sireeni järel

Peatu ja tutvu kogu teatega. Järgi just selles nimetatud juhiseid, sest eri ohud võivad nõuda vastupidist käitumist: mõnikord tuleb püsida siseruumis, sulgeda aknad ja ventilatsioon, teisel juhul lahkuda määratud piirkonnast.

Kui kuuled sireeni, kuid telefoniteadet ei ole, mine võimaluse korral siseruumi ning otsi ametlikku lisainfot. Aita lapsi, eakaid ja teisi inimesi, kes ei pruugi teadet märgata või sellest aru saada.

EE-ALARM, sireen või telefoniteade: mida teha ohu korral

Ära alusta omal algatusel evakueerumist, kui ametlik juhis seda ei nõua. Tarbetu liikumine võib viia inimese ohualale või takistada päästjate tööd.

Millal helistada numbrile 112

Hädaabinumbrile 112 tuleb helistada ainult siis, kui elu, tervis, vara või keskkond on vahetus ohus. Helista näiteks tulekahju, raske vigastuse, vägivalla või muu kiiret sekkumist vajava sündmuse korral.

Üldise kriisiinfo küsimiseks või ohuteate kontrollimiseks ei ole 112 õige kanal. Nii jäävad liinid vabaks inimestele, kes vajavad viivitamatut abi.

Kodune valmisolek aitab katkestuste ajal

Päästeameti kriisivalmiduse veeb soovitab läbi mõelda kodused varud ja sidevõimalused. Käepärast võiksid olla:

laetud akupank ja vajalikud laadimiskaablid;
patareiraadio ning varupatareid;
joogivesi ja pikemalt säiliv toit;
regulaarselt kasutatavad ravimid;
taskulamp ja pere kokkulepe juhuks, kui side ei tööta.

Ametlikke kriisivalmiduse juhiseid saab kontrollida veebist olevalmis.ee. Hädaabinumbri kasutamise põhimõtted ja Häirekeskuse info asuvad veebis 112.ee.

Source: Päästeamet

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Ametlikud allikad

Tegevusjuhised põhinevad Päästeameti kriisivalmiduse infol ja Häirekeskuse selgitusel numbri 112 kasutamise kohta.

Kontrollid