Eesti presidendivalimised 2026: kas 68 häält tuleb kohe?

Ventilatsioonimoodistus toimetus 2026-08-16 17:47 4 min lugemist

Valimissedelite virn tähistab Eesti presidendivalimiste tähtsat ja otsustavat hääletusprotsessi riigikogus.

Riigikogu 2026. aasta presidendivalimiste esimene hääletusvoor otsustab, kas Eesti saab riigipea kohe või jätkub valimine järgmistes voorudes. Põhiseaduse järgi peab kandidaat koguma vähemalt 68 Riigikogu liikme hääle. Avalikud toetusavaldused võivad näidata poliitilist suunda, kuid salajase hääletuse tegelikku tulemust need ei taga.

Autor: Ventilatsioonimoodistuse toimetus

Otsustav küsimus enne esimest hääletusvooru

Küsimus: kas president valitakse Riigikogus juba esimeses voorus?
Tähtaeg: hinnang sulgub enne 2026. aasta esimese Riigikogu hääletusvooru algust.
JAH: kandidaat saab vähemalt 68 häält ja kuulutatakse valituks.
EI: ükski kandidaat ei saa esimeses voorus vähemalt 68 häält.
Tulemuse määrab Vabariigi Valimiskomisjoni avaldatud ametlik hääletustulemus.

See on selgelt piiritletud küsimus: tähtis pole see, kui mitu erakonda kandidaati enne valimist toetab, vaid esimese vooru ametlik tulemus. Kui künnis jääb saavutamata kasvõi ühe häälega, on vastus EI ka siis, kui sama kandidaat valitakse hiljem teises või kolmandas voorus või valimiskogus.

Miks vajab presidendikandidaat just 68 häält?

Riigikogus on 101 liiget. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 järgi on presidendikandidaat parlamendis valitud siis, kui tema poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku Riigikogu koosseisust. Arvuliselt tähendab see 68 poolthäält.

Künnist ei arvutata ainult istungil osalevate või kehtiva sedeli andnud saadikute põhjal. Kandidaadil on vaja 68 toetavat häält kogu Riigikogu koosseisust. Puudumine, rikutud sedel või kandidaadi toetamata jätmine ei vähenda valimiseks vajalikku arvu.

Matemaatika muudab esimese vooru poliitiliselt nõudlikuks. Kandidaat võib jääda valimata, kui vähemalt 34 saadikut teda ei toeta, jätavad sedeli märgistamata, annavad kehtetu sedeli või puuduvad. Seetõttu vajab edukas kandidaat tavaliselt toetust üle tavapäraste valitsus- ja opositsioonipiiride.

Põhiseaduse § 79 määrab nii kahekolmandikulise nõude kui ka tee, mida mööda valimine parlamendis ja vajaduse korral valimiskogus jätkub.

Salajane hääletus jätab avalike kokkulepete kõrvale ebakindluse

Presidendi valimine Riigikogus toimub salajasel hääletusel. See kaitseb saadiku võimalust teha valik ilma avaliku nimelise kontrollita, kuid tähendab ühtlasi, et erakondade lubatud hääli ei saa enne sedelite lugemist pidada kindlateks.

Erakonna juhatus, fraktsioon või üksik saadik võib teatada kandidaadi toetamisest. Selline avaldus on oluline poliitiline signaal, ent ei tõenda, et kõik nimetatud hääled jõuavad salajasel hääletusel samale kandidaadile. Samuti võib kandidaat saada toetust saadikutelt, kes pole seda varem avalikult lubanud.

Millised märgid toetavad kiire valimise võimalust?

JAH-tulemust muudaksid usutavamaks mitme parlamendierakonna selge kokkulepe, vähemalt 68 saadikut hõlmav avalik toetuspõhi ning konkurendi puudumine, kes võiks hääli killustada. Mõju avaldab ka see, kas kokkulepe püsib kandidaatide ametliku esitamise ja hääletuse vahel.

Kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu toetust ehk 21 saadikut. See nõue näitab, et kandideerimiseks piisav toetus on valituks osutumiseks vajalikust enamusest palju väiksem.

Mis viitaks esimese vooru ebaõnnestumisele?

EI-tulemuse riski suurendavad mitu kandidaati, erakondade tingimuslikud toetusavaldused, fraktsioonide sisemised erimeelsused ja olukord, kus avalikult kokku loetud 68 häält sisaldavad kõhklevaid saadikuid. Ka täpselt künnise piiril olev kokkulepe on habras, sest puudu ei tohi jääda ühtegi häält.

Seetõttu tuleb eristada kolme tasandit: erakonna ametlik seisukoht, üksikute saadikute avalikud lubadused ja valimiskasti jõudnud salajased hääled. Presidendi valib neist ainult viimane.

Presidendil on riigipea, mitte valitsusjuhi roll

Eesti Vabariigi president esindab riiki, kuulutab välja seadusi, nimetab põhiseaduses ette nähtud korras ametisse kõrgemaid riigiametnikke ning teeb Riigikogule ettepaneku peaministrikandidaadi volitamiseks. President on ka riigikaitse kõrgeim juht põhiseaduses sätestatud tähenduses.

Igapäevast täidesaatvat võimu juhib siiski valitsus. President ei koosta riigieelarvet ega juhi ministeeriume. Ameti tähtsus seisneb riigi esindamises, põhiseaduslike protsesside käivitamises ning tasakaalustavas rollis olukordades, kus erakondade vahel puudub lihtne kokkulepe.

Just seepärast oodatakse presidendikandidaadilt sageli toetust, mis ulatub ühe koalitsiooni piiridest kaugemale. Riigikogu kõrge valimiskünnis sunnib erakondi otsima vähemalt mingil määral ühendavat kandidaati, kuid ei kohusta saadikuid avaliku fraktsiooniliini järgi hääletama.

Esimese vooru järel võivad kiiresti järgneda veel kaks vooru

Kui ükski kandidaat ei saa esimeses voorus 68 häält, korraldatakse järgmisel päeval teine hääletusvoor. Enne seda toimub uus kandidaatide esitamine. Ka teises voorus on valimiseks vaja vähemalt 68 poolthäält.

Kui ka teine voor presidenti ei selgita, toimub samal päeval kolmas voor. Seal osalevad teises voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaadid. Valituks osutumiseks jääb Riigikogus kehtima sama kahekolmandikulise toetuse nõue.

Riigikogu presidendivalimiste ülevaade kirjeldab parlamendivoore, salajast hääletamist ja valimiskogu kokkukutsumist. Esimese vooru nurjumine ei tähenda seega ummikseisu, kuid see pikendab poliitilisi läbirääkimisi ning võib muuta kandidaatide ringi.

Kiire valimine annaks selge märgi, et erakonnad suutsid enne hääletust saavutada laia kokkuleppe. Esimese vooru ebaõnnestumine näitaks, et avalikest läbirääkimistest ei piisanud või ei kandunud lubatud toetus täielikult salajasse hääletusse.

Kolmanda vooru nurjumisel liigub otsus valimiskogule

Kui president ei saa ka Riigikogu kolmandas hääletusvoorus nõutavat toetust, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu. Sinna kuuluvad kõik Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude valitud esindajad.

Valimiskogu muudab valijaskonna suuremaks ning annab kohalikele omavalitsustele presidendi valimisel otsese rolli. Selle esimeses voorus osalevad Riigikogu kolmandas voorus enim hääli saanud kandidaadid, kuid nõuetekohase toetusega saavad valimiskogu liikmed üles seada ka uusi kandidaate.

Valimiskogus on valituks osutumiseks vaja hääletamisest osa võtnud liikmete häälteenamust. Kui esimeses voorus keegi seda ei saavuta, toimub kahe enim hääli kogunud kandidaadi vahel teine voor. Kui president jääb ka seal valimata, läheb valimisõigus tagasi Riigikogule ja protsess algab uuesti.

Ametlik tulemus lahendab küsimuse üheselt

Prognoos lahendatakse JAH ainult juhul, kui kandidaat kogub 2026. aasta presidendivalimiste esimeses Riigikogu hääletusvoorus vähemalt 68 häält ja kuulutatakse valituks. Kõik muud esimese vooru tulemused tähendavad EI-d.

Hilisem edu ei muuda lahendust. Kui president valitakse teises või kolmandas parlamendivoorus, valimiskogus või pärast protsessi naasmist Riigikogusse, jääb selle konkreetse küsimuse vastuseks EI.

Lugejal tasub jälgida kandidaatide ametlikku registreerimist, fraktsioonide avalikke otsuseid ja eelkõige Vabariigi Valimiskomisjoni avaldatud esimese vooru protokolli. Just ametlik häälte arv, mitte enne valimist koostatud toetajate nimekiri, näitab, kas Eesti sai presidendi kohe.

Source: Riigikogu

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Prognoosi lahendamine

Tulemuse määrab Vabariigi Valimiskomisjoni avaldatud 2026. aasta esimese Riigikogu hääletusvooru ametlik häälte arv.

Kontrollid