Keda EES Eestis puudutab ja kuidas piiriületuseks valmistuda

Ventilatsioonimoodistus toimetus 2026-08-17 13:31 2 min lugemist

Passikontrolli silt lennujaamas viitab piiriületuse ja biomeetriliste andmete kontrollimise vajadusele reisijatele.

Autor: Ventilatsioonimoodistuse toimetus
Avaldatud 17. augustil 2026

Euroopa Liidu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ehk EES registreerib Schengeni välispiiril lühiajaliselt reisivate kolmandate riikide kodanike sisenemised, lahkumised ja piiriületusest keeldumised. Eestis mõjutab see eelkõige väljastpoolt ELi saabuvaid külalisi ning osa rahvusvaheliste perede liikmeid. Enne reisi tasub kontrollida reisija dokumente ja EES-i ametlikku rakendamise hetkeseisu.

Kelle piiriületus EES-is registreeritakse?

EES on mõeldud kolmandate riikide kodanikele, kes ületavad Schengeni välispiiri lühiajaliseks viibimiseks. Üldjuhul hõlmab see nii viisaga kui ka viisavabalt reisivaid inimesi, kelle lubatud viibimine on kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Eesti ja teiste ELi liikmesriikide kodanikke süsteemis tavapäraselt ei registreerita. EES ei puuduta ka liikumist üksnes Schengeni sisepiiride vahel, kuid kontroll võib toimuda reisil, mille käigus sisenetakse Schengeni alale või sealt lahkutakse.

Määrav pole üksnes kodakondsus. Kehtiva elamisloa, pikaajalise viisa või teatava ELi kodaniku pereliikme elamisõigust tõendava dokumendiga reisijale võib kehtida erand. Täpne tulemus sõltub dokumendist ja reisija staatusest.

Milliseid andmeid piiril kogutakse?

Euroopa Liidu ametliku ülevaate järgi võib EES registreerida:

reisidokumendi andmed;
näokujutise ja sõrmejäljed;
sisenemise ning lahkumise kuupäeva ja koha;
piiriületusest keeldumise andmed.

Elektrooniline arvestus aitab kontrollida lubatud viibimisaja kasutamist. EES ei anna iseenesest sisenemisõigust ega muuda kehtetut dokumenti kehtivaks.

Keda EES Eestis puudutab ja kuidas piiriületuseks valmistuda

Esimene EES-i piiriületus võib võtta rohkem aega

Esimesel EES-i kasutaval piiriületusel tuleb arvestada isikuandmete ja biomeetriliste tunnuste esmase registreerimisega. Reisijal võidakse paluda vaadata kaamerasse, anda sõrmejäljed ning vastata piiriametniku küsimustele. Lennujaamas või sadamas võib osa toiminguid alata iseteeninduskioskis.

Järgmistel reisidel saab olemasolevaid andmeid kontrollida varem loodud kirje vastu, kuid tavapärane piirikontroll jääb alles. Menetluse tegelik kestus sõltub piiripunktist, reisijate arvust ja sellest, kas dokumendid vajavad lisakontrolli.

Mida Eestis elav pere enne reisi kontrollima peaks?

Kui peres on ELi-välise riigi kodanik või külla saabub välisriigi kodanik, kontrollige enne väljumist:

kas pass kehtib kogu nõutud ajavahemiku;
kas reisijal on vaja viisat;
kas elamisluba, elamisõiguse kaart või pikaajaline viisa on kehtiv;
millisest piiripunktist Schengeni alale sisenetakse;
kas reisija kuulub ametlikult kirjeldatud erandi alla.

Näiteks võib Eestis elav kehtiva elamisloaga kolmanda riigi kodanik olla EES-i registreerimisest vabastatud, samal ajal kui talle külla saabuv sama riigi kodanik läbib lühiajalise reisijana EES-i kontrolli.

EES ei asenda viisat ega elamisluba

EES on piiriületuste registreerimise süsteem, mitte viisa või elamisloa alternatiiv. Viisakohustuslik reisija vajab endiselt nõuetekohast viisat ning Eestis elav inimene peab kaasas kandma oma staatust tõendavaid kehtivaid dokumente.

Erandite loetelu, biomeetriliste toimingute vanusepiirid ja süsteemi rakendamise korraldus tuleb enne reisi üle vaadata Euroopa Liidu ametlikult EES-i lehelt.

Source: Euroopa Liit

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Ametlik teave

Selgitus põhineb Euroopa Liidu EES-i ülevaatel, kuid reisija peab kontrollima oma dokumendile kohalduvaid erandeid ja rakendamise hetkeseisu.

Kontrollid