Miks on Eesti iseseisvuspäev 24. veebruaril, aga taasiseseisvumispäev 20. augu

Ajaloo toimetus 2026-09-24 08:24 3 min lugemist

Eesti lipp lehvimas selges sinises taevas sümboliseerides vabadust ja rahvuslikku uhkust.

Eesti tähistab 24. veebruaril riigi väljakuulutamist ja 20. augustil selle iseseisvuse taastamist. 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik; 20. augustil 1991 võeti vastu otsus taastada Eesti riiklik iseseisvus. Kuupäevad tähistavad ühe riigi loo eri hetki. Nende vahele jäävad iseseisvusaastad, võõrvõimude aeg ja Eesti riigi järjepidevuse hoidmine.

Autor: Ventilatsioonimoodistuse toimetus.

24. veebruar märgib Eesti Vabariigi väljakuulutamist

aasta veebruaris avanes Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks võimalus ajal, mil senine võimukord oli lagunemas. Eesti Maapäeva vanemate nõukogu koostatud „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” kuulutas Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Iseseisvuspäeva kuupäevaks kujunes 24. veebruar, mil manifest tehti teatavaks Tallinnas.

Väljakuulutamine oli riigi sünnihetk, kuid see ei tähendanud, et Eesti oleks saanud kohe rahulikult oma elu korraldama hakata. Iseseisvust tuli kaitsta ja riigiasutused üles ehitada. Seetõttu räägib 24. veebruar nii poliitilisest otsusest kui ka sellele järgnenud tööst, millega Eesti Vabariik tegelikult toimima hakkas.

Seda kuupäeva tähistatakse iseseisvuspäevana ja Eesti Vabariigi aastapäevana. Kui öeldakse, et Eesti Vabariik sai teatud arvu aastaid vanaks, arvestatakse aega 1918. aasta väljakuulutamisest. Hilisemad katkestused Eesti iseseisvas valitsemises ei nihuta riigi sünnikuupäeva 1991. aastasse.

Lühike ajajoon: riigi sünd ja iseseisvuse taastamine

24. veebruar 1918: kuulutati välja Eesti Vabariik. See on iseseisvuspäeva ajalooline alus.
1940: Eesti kaotas Nõukogude okupatsiooni tõttu võimaluse end iseseisvalt valitseda. Järgnesid võõrvõimude aastakümned.
20. august 1991: Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riikliku iseseisvuse kohta. Seda päeva tähistatakse taasiseseisvumispäevana.

Ajajoon aitab eristada kahte küsimust. „Millal Eesti Vabariik välja kuulutati?” viib 1918. aasta veebruarisse. „Millal Eesti sai pärast võõrvõimu aega taas ise oma riigi üle otsustada?” viib 1991. aasta augustisse. Mõlemad kuupäevad on tähtsad, kuid nad tähistavad eri sündmusi.

Miks öeldakse „iseseisvuse taastamine”?

Sõna „taastamine” väljendab Eesti riikluse järjepidevust. 1991. aasta otsuse mõte oli taastada 1918. aastal välja kuulutatud Eesti Vabariigi iseseisev riigivõim. Eesti ei käsita 1991. aastat uue, varasemast Eesti Vabariigist eraldiseisva riigi sünnina.

See eristus selgitab, miks 20. august ei asenda 24. veebruari. Kui riigi sünnipäevaks loetaks üksnes 1991. aasta, jääks varju 1918. aasta väljakuulutamine ning sellele järgnenud iseseisva Eesti ajalugu. Taasiseseisvumispäev osutab hoopis sellele, et Eesti sai pärast okupatsiooniaega uuesti kasutada oma õigust end ise valitseda.

Miks on Eesti iseseisvuspäev 24. veebruaril, aga taasiseseisvumispäev 20. augu

Järjepidevus ei tähenda, et 1991. aasta Eesti oleks olnud kõiges samasugune nagu 1918. aasta Eesti. Ühiskond, inimesed ja olud olid muutunud. Järjepidevuse keskmes on arusaam Eesti Vabariigist kui samast riigist, mille iseseisvuse teostamine oli vahepeal takistatud. Nii saab rääkida ühtaegu riigi püsimisest ja iseseisvuse taastamise vajadusest.

Kuidas kahte aastaarvu õigesti kasutada?

Kui küsimus puudutab Eesti Vabariigi asutamist või riigi vanust, on asjakohane aastaarv 1918. Kui küsimus puudutab võõrvõimude aja järel tehtud otsust ja iseseisva riigivõimu taastamist, on asjakohane 1991. Nii saab sama riigi kohta rääkida nii väljakuulutamisest kui ka taasiseseisvumisest, ilma et sündmused üheks kokku sulaksid.

Ka aastapäevadest kirjutades aitab täpne sõnastus. „Eesti Vabariigi aastapäev” viitab 24. veebruarile, „taasiseseisvumispäev” 20. augustile. Kui tekstis on ainult sõna „iseseisvus”, tasub vaadata, kas jutt käib riigi esmakordsest väljakuulutamisest või iseseisva valitsemise taastamisest.

Mida need päevad tähendavad praegu?

veebruaril meenutatakse otsust luua iseseisev Eesti Vabariik. 20. augustil meenutatakse otsust, millega taastati võimalus seda iseseisvust taas teostada. Esimene päev vastab küsimusele, kust riik alguse sai; teine näitab, kuidas iseseisev riigivõim pärast aastakümnete pikkust katkestust taastati.

Kuupäevade erinevus tuleb esile ka tavakeeles. „Iseseisvuspäev” tähistab riigi väljakuulutamise aastapäeva, „taasiseseisvumispäev” aga 1991. aasta otsuse aastapäeva. Kui jutt käib Eesti Vabariigi vanusest, on lähtekoht 1918. aasta. Kui jutt käib iseseisvuse taastamisest, on lähtekoht 1991. aasta. Nii ei pea ühe päeva tähenduse mõistmiseks teise päeva tähtsust vähendama.

Riigipühade nimetusi ja nende õiguslikku tähendust saab kontrollida Eesti õigusaktide ametlikus avaldamiskeskkonnas Riigi Teatajas. Järgmine kindel tähis kalendris on 24. veebruaril riigi väljakuulutamise aastapäev; sellele järgneb 20. augustil iseseisvuse taastamise aastapäev.

Source: Riigi Teataja

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Kuupäevade taust

Artikkel eristab Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal ja iseseisvuse taastamise otsust 1991. aastal; riigipühade õiguslikke nimetusi saab kontrollida Riigi Teatajast.

Kontrollid