Millal helistada 112 ja millal kasutada teist abikanalit

Ventilatsioonimoodistus toimetus 2026-08-25 11:41 2 min lugemist

Kollane kiirabiauto tänaval, mis on valmis reageerima hädaabikõnedele linnakeskkonnas.

Hädaabinumbrile 112 tuleb Eestis helistada siis, kui elu, tervis, vara või keskkond on ohus ning olukord vajab politsei, kiirabi või päästjate kiiret sekkumist. Kui otsest ohtu ei ole, tuleks pöörduda probleemi lahendava asutuse või nõuandeteenuse poole.

Millistes olukordades on 112 õige valik?

Helista 112, kui abi saatmisega viivitamine võib põhjustada raskeid tagajärgi. Näiteks on hädaabikõne põhjendatud, kui:

inimene on raskelt vigastatud, teadvuseta või tal on tõsine hingamisraskus;
toimub tulekahju või on tunda suitsu, gaasi või ohtliku aine levikut;
inimene on vahetus vägivallaohus või käimas on raske õigusrikkumine;
liiklusõnnetuses on kannatanuid või sündmuskohal püsib täiendav oht;
hoone, puu, elektriliin või muu objekt võib inimesi või vara kohe ohustada;
reostus või muu sündmus kujutab otsest ohtu keskkonnale.

Kui olukorra tõsidust on raske hinnata, kirjelda päästekorraldajale võimalikult täpselt seda, mida näed või kuuled. Ära liialda ega vähenda juhtunu tähtsust.

Mida tuleb hädaabikõnes öelda?

Ütle esmalt, kus abi vajatakse. Anna võimalikult täpne aadress, asula, tee nimi, kilomeetripost, maamärk või muu asukohta täpsustav teave. Kortermajas nimeta ka trepikoda, korrus ja korterinumber, kui need on teada.

Seejärel kirjelda lühidalt:

mis juhtus ja millal seda märkasid;
mitu inimest võib olla kannatanud;
milline on kannatanute seisund;
kas sündmuskohal on tuli, suits, liiklus, relv, kemikaal või muu jätkuoht;
kuidas päästjad, politsei või kiirabi sündmuskohale pääsevad.

Vasta päästekorraldaja küsimustele. Küsimuste esitamine ei tähenda, et abi saatmisega tingimata viivitatakse — vastused aitavad valida sobiva abi ja anda helistajale tegutsemisjuhiseid.

Millal helistada 112 ja millal kasutada teist abikanalit

Millal valida perearst või muu abikanal?

112 ei ole üldine nõuande- ega infotelefon. Perearsti või meditsiinilise nõustamisteenuse poole sobib pöörduda tervisemurega, mis ei ohusta parajasti elu ega vaja kiiret kiirabi. Plaanilise ravi, retsepti või haiguslehe küsimusega võta ühendust oma raviasutusega.

Kohalik omavalitsus saab aidata näiteks sotsiaalabi, heakorra ja omavalitsuse hallatava taristu küsimustes. Politsei- ja Piirivalveameti infokanal sobib üldise politseiteabe või kiiret sekkumist mittevajava küsimuse korral. Elektri-, vee-, side- või muu teenuse tavapärasest rikkest teata teenusepakkujale.

Kui aga rike tekitab tulekahju-, elektrilöögi-, üleujutus- või muu vahetu ohu, helista 112.

Ära lõpeta kõnet enne päästekorraldaja juhist

Kuula juhiseid ja ära katkesta kõnet enne, kui päästekorraldaja selleks loa annab. Hoia telefon võimaluse korral vaba, sest Häirekeskus võib vajada lisateavet.

Kui olukord muutub — näiteks kannatanu seisund halveneb, tuli levib või tekib uus oht — helista uuesti 112. Enda turvalisust ei tohi abi oodates ohtu seada. Häirekeskuse juhendi kohaselt annab päästekorraldaja kõne ajal vajalikud edasised tegutsemisjuhised.

Source: Häirekeskus

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Juhendi alus

Tegevusjuhised põhinevad Häirekeskuse selgitusel hädaabinumbri 112 kasutamise kohta.

Kontrollid