1. oktoobri eakate päev sai alguse ÜRO 1990. aasta otsusest

Ajaloo ja huvilugude toimetus 2026-10-01 07:32 3 min lugemist

Kaks rõõmsameelset eakat naist tantsimas vabas õhus toimunud sündmusel Tallinnas koos pealtvaatajatega.

oktoober on rahvusvaheline eakate päev. ÜRO Peaassamblee määras selle kuupäeva tähtpäevaks 14. detsembril 1990 vastu võetud resolutsiooniga 45/106. Eesti lugeja jaoks annab päev põhjuse vaadata, kas vanemaealine inimene pääseb vajaliku teenuseni, saab ühiskonnaelus osaleda ja teda koheldakse tema soovidega arvestades.

Tähtpäev ei tähenda, et kõigi vanemaealiste vajadused oleksid ühesugused. Mõni töötab, mõni hoolitseb lähedase eest, mõni vajab igapäevatoimingutes abi. ÜRO otsuse praktiline väärtus on võimalus küsida, kas teenused ja suhtlusviisid sobivad ka neile, kelle liikumine, nägemine, kuulmine või digioskused on erinevad.

Miks valis ÜRO eakate päevaks 1. oktoobri?

ÜRO andmetel määras Peaassamblee 14. detsembril 1990 resolutsiooniga 45/106 rahvusvaheliseks eakate päevaks 1. oktoobri. Need on tähtpäeva kaks olulist kuupäeva: detsembris tehti otsus, oktoobris päeva tähistatakse. Esimest ei tasu pidada tähtpäeva kuupäevaks ega teist otsuse vastuvõtmise ajaks.

Rahvusvaheline päev annab ühise aja rääkida vanemaealiste kohast ühiskonnas. See ei muuda iseenesest teenust ligipääsetavaks ega lahenda üksiku inimese muret. Küll aga aitab see tuua tähelepanu küsimustele, mis võivad muidu jääda igapäevaste asjaajamiste varju: kuidas inimene saab teavet, kellega ta saab rääkida ja kas tal on võimalik talle olulistes otsustes kaasa rääkida.

Sõna „eakas” võib jätta mulje ühest selgelt piiritletud rühmast, kuid vanus üksi ei ütle, millist abi või tegevust keegi soovib. Sama tähtis on inimese enda eelistus. Väärikas kohtlemine algab sellest, et temalt küsitakse, mitte ei otsustata tema eest pelgalt vanuse põhjal.

Ligipääsetav teenus tähendab võimalust asjad päriselt korda saada

Avaliku teenuse olemasolust on vähe kasu, kui inimene ei leia selle kohta arusaadavat teavet või ei saa taotlust lõpuni esitada. Takistus võib tekkida veebilehel, telefonivestluses või kohapeal. Näiteks võib keeruline sõnastus teha juhise raskesti mõistetavaks ka inimesele, kes kasutab arvutit iga päev.

Eestis on konkreetne näide riigiportaal eesti.ee, mis koondab teavet ja ligipääsu avalikele teenustele. Veebis asjaajamine võib säästa sõitu ja ooteaega. Samal ajal näitab see, miks on oluline, et juhised oleksid selged ning inimene leiaks vajaduse korral abi, kui ta ei saa või ei soovi toimingut üksi digitaalselt teha. Küsimus ei ole selles, kas vanemaealised oskavad internetti kasutada; nende oskused ja võimalused on erinevad.

Ligipääsetavuse üle saab otsustada kasutaja teekonda vaadates. Kas vajalik teenus on leitav? Kas järgmine samm on arusaadav? Kas inimene saab teada, kuhu pöörduda, kui toiming katkeb? Need küsimused puudutavad kõiki kasutajaid, kuid võivad olla eriti tähtsad siis, kui abi küsimine nõuab eraldi sõitu või sõltub teise inimese ajast. Viljandis pakutav eakate päevahoiu teenus on konkreetne näide mäluhäiretega eakatele mõeldud abist.

Suhtlus ja tööelus osalemine ei lõpe kindla sünnipäevaga

Ühiskonnaelus osalemine tähendab enamat kui kutset tähtpäevaüritusele. See võib olla võimalus käia huvitegevuses, teha vabatahtlikku tööd, hoida sidet naabritega või osaleda oma kogukonda puudutavas arutelus. Oluline on, et inimene saaks ise valida, millises rollis ja kui palju ta kaasa lööb.

Sama kehtib töö kohta. Osa vanemaealisi soovib töötamist jätkata või uusi oskusi õppida; teised soovivad tööelust taanduda. Mõlemat valikut saab austada. Vanuse põhjal tehtud oletus inimese võimekuse või huvi kohta võib jätta tema kogemuse kasutamata või suruda talle peale rolli, mida ta ei soovi.

Ka igapäevane suhtlus mõjutab väärikust. Kui teenindaja või lähedane räägib täiskasvanud inimese asemel automaatselt tema saatjaga, jääb inimene vestlusest kõrvale. Lihtne küsimus otse asjaosalisele annab talle võimaluse öelda, mida ta vajab ja millist abi ta soovib.

Mida 1. oktoobril tähele panna?

Eakate päeva saab kasutada ühe konkreetse kogemuse parandamiseks. Kui aitate lähedasel teenust kasutada, laske tal võimaluse korral ise eesmärk sõnastada ja otsustada, millises etapis ta abi vajab. Kui korraldate tegevust või osutate teenust, vaadake, kas inimene saab sellest teada ja sinna kohale sõltumata sellest, kui mugavalt ta digikanaleid kasutab.

Abi pakkumisel tasub küsida, kas probleem on teabe leidmises, toimingu tegemises või suhtlemisviisis. Vastus võib olla iga inimese puhul erinev. Mõnikord piisab selgemast juhisest või võimalusest küsimus telefoni teel üle küsida; mõnikord on vaja põhjalikumat tuge.

ÜRO 1990. aasta otsus andis päevale nime ja kuupäeva. Selle tänane tähendus selgub argises olukorras: kas vanemaealine inimene saab oma asja aetud, teistega suhelda ning teha teda puudutavaid valikuid ise. Järgmine kord teenust kasutades või abi pakkudes on see kõige kasulikum küsimus, mida endalt küsida.

Source: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Tähtpäeva taust

ÜRO leht kirjeldab päeva algust; Eesti riigiportaal on näide avalike teenuste veebipõhisest ligipääsust.

Kontrollid