25. oktoober 1936: Berliini-Rooma telje sünd

Brandenburgi värav Berliinis, mis on ajalooline sümbol Saksamaa ja Euroopa keerulistele suhetele.
  1. oktoobril 1936 teatas Itaalia välisminister Galeazzo Ciano, et Saksamaa ja Itaalia suhted on kujunenud teljeks, mille ümber Euroopa riigid võiksid koostööd korraldada. Avalikuks saanud lähenemine muutis nähtavaks kahe autoritaarse riigi välispoliitilise koostöö, kuid ei olnud veel 1939. aasta sõjaline liiduleping. Eesti lugejale aitab see kuupäev jälgida, kuidas sõdadevahelise Euroopa julgeolek hakkas murenema; järgmine oluline verstapost oli 1939. aasta teraspakt.

Mida 25. oktoobril 1936 välja kuulutati?

Berliini-Rooma telje nimetus tähistas Saksamaa ja Itaalia poliitilist lähenemist. Seda väljendit seostatakse Benito Mussolini 1936. aasta sügisel peetud kõnega, milles ta kirjeldas kahe pealinna vahelist telge. Kuupäeva puhul tuleb eristada suhete kujunemist, nende avalikku sõnastamist ja hilisemaid ametlikke lepinguid: need ei olnud üks ja sama sündmus.

Encyclopaedia Britannica seostab telje nimetuse 1936. aasta oktoobris avalikuks saanud Saksamaa ja Itaalia suhete lähenemisega. Ajalookäsitlustes tasub kontrollida algallikate kuupäevi ja seda, millal ning kelle sõnastuses nimetus kasutusele tuli. Üks päev kalendris ei pruugi tähistada ühe dokumendi allkirjastamist.

Miks Hitler ja Mussolini koostööd tihendasid?

Adolf Hitleri Saksamaa ja Benito Mussolini Itaalia olid ideoloogiliselt autoritaarsed riigid, kuid nende koostööd kujundasid ka konkreetsed välispoliitilised huvid. Mõlemad valitsused taotlesid Euroopas suuremat mõju ning suhtusid kriitiliselt sõdade järel kujunenud rahvusvahelisse korraldusse. Nende huvid ei olnud igas küsimuses identsed, kuid koostöö pakkus mõlemale võimalust oma positsiooni tugevdada.

Lähenemine kasvas 1930. aastate kriiside taustal. Itaalia sissetung Etioopiasse 1935. aastal ja sellele järgnenud Rahvasteliidu sanktsioonid süvendasid Mussolini konflikti seniste Euroopa suurriikidega. Saksamaa oli samal ajal rikkunud Versailles’ lepinguga seatud piiranguid ja suurendas oma sõjalist jõudu. Hispaania kodusõjas toetasid mõlemad riigid kindral Francisco Franco vägesid, mis andis neile võimaluse teha koostööd ka väljaspool diplomaatilisi avaldusi.

Need asjaolud aitavad selgitada lähenemist, kuid ei tähenda, et Saksamaa ja Itaalia igas küsimuses oleksid algusest peale tegutsenud ühtse blokina. Telje väljakuulutamine andis suhetele poliitilise nimetuse ja avaliku signaali; koostöö süvenemine sõltus edasistest otsustest ja sündmustest.

Telg ei olnud veel teraspakt

  1. aasta Berliini-Rooma telge tuleb lahus hoida 22. mail 1939 sõlmitud teraspaktist. Telje nimetus kirjeldas kahe riigi poliitilist lähenemist. Teraspakt oli hilisem ametlik leping, millega Saksamaa ja Itaalia sidusid end tihedamalt poliitilise ja sõjalise koostööga.

Erinevus on oluline, sest tagantjärele võib 1936. aasta sündmust näha hilisema liidu algusena, kuid see ei olnud veel sama mis lepinguline kohustus sõjas koostööd teha. Ka 1939. aasta kokkulepe ei tähenda, et 1936. aasta kuupäev üksi oleks määranud Teise maailmasõja puhkemise. Sõja kujunemist mõjutasid mitmed järjestikused otsused, agressioonid ja diplomaatilised läbikukkumised.

25. oktoober 1936: Berliini-Rooma telje sünd

Mida see tähendas Euroopa ja Eesti vaates?

Berliini-Rooma telg oli üks märk sellest, et Euroopa riikide jõuvahekorrad muutusid ja senised julgeolekumehhanismid ei suutnud agressiivset välispoliitikat peatada. Väikeriikide jaoks, sealhulgas Eestis, oli selline areng tähtis, sest nende julgeolek sõltus suuresti sellest, kas suurriikide kokkulepped ja rahvusvahelised organisatsioonid suutsid säilitada riikide iseseisvuse.

Telje väljakuulutamine ei muutnud Eesti staatust üleöö ega tähendanud iseenesest vahetut sõjaohtu. Küll aga näitas see, et Saksamaa ja Itaalia olid valmis kooskõlastama oma välispoliitikat ning esitama koostööd Euroopa avaliku jõuvahekorrana. Sõdadevahelise diplomaatia mõistmiseks tuleb seega vaadata nii sümboolseid avaldusi kui ka järgnevaid samme.

Järgmine kontrollitav verstapost: 1939. aasta leping

Lühidalt kujunes areng nii:

    1. aastal tungis Itaalia Etioopiasse ning sattus Rahvasteliiduga konflikti.
    1. aastal tihenes Saksamaa ja Itaalia koostöö, mida hakati nimetama Berliini-Rooma teljeks.
  • Hispaania kodusõda pakkus mõlemale riigile võimaluse toetada Franco vägesid ja teha koostööd.
    1. mail 1939 sõlmisid Saksamaa ja Itaalia teraspakti.

Seetõttu on järgmine selgelt kontrollitav verstapost 1939. aasta teraspakt ja selle tekst: see näitab, kuidas 1936. aasta poliitilisest lähenemisest jõuti ametlikuma kokkuleppeni. Algallikate kuupäevade ja nimetuste kõrvutamine aitab eristada avalikku väljendit, diplomaatilist arengut ja lepingulist kohustust.

Source: Encyclopaedia Britannica

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus vastutab Ventilatsioonimoodistuse ajaloo- ja huvitavate teemade rubriigi sisu eest. Meie meeskond analüüsib mineviku sündmusi, kontrollib faktide täpsust usaldusväärsetest allikatest ning tagab avaldatud materjalide toimetusliku kvaliteedi. Oleme pühendunud ajaloolise konteksti objektiivsele ja kaasahaaravale edastamisele, järgides kõrgeid ajakirjanduslikke standardeid, et pakkuda lugejatele harivat ja kontrollitud teavet meie ühise pärandi kohta

Veel lugusid