Eesti president 2026: kas Riigikogu kogub 68 häält?

Ventilatsioonimoodistus toimetus 2026-08-11 15:20 5 min lugemist

Riigikogu saali üldvaade, mis sümboliseerib Eesti presidendi valimisprotsessi ja parlamentaarset tööd.

Alar Karise viieaastane ametiaeg jõuab 2026. aastal lõppjärku ja Eesti peab valima järgmise Vabariigi Presidendi. Riigi valimisteenistuse järgi on Riigikogus võiduks vaja vähemalt 68 häält ning parlamendil on presidendi valimiseks kolm vooru. Prognoosi tähtaeg 31. august 2026 on oluline, sest selleks ajaks tuleb hinnata, kas erakonnad suudavad enne ametlikku tulemust piisavalt laia kokkuleppe leida.

Autor: Ventilatsioonimoodistuse poliitikatoimetus
Avaldatud: 11. augustil 2026

Prognoos ühe pilguga

Küsimus: kas president valitakse 2026. aastal Riigikogus?
Prognoosi esitamise tähtaeg: 31. august 2026.
JAH: ametlik tulemus kinnitab valimist Riigikogu esimeses, teises või kolmandas voorus.
EI: kolm vooru lõpevad tulemuseta ja kokku kutsutakse valimiskogu.
Otsustav allikas: Riigi valimisteenistuse avaldatud ametlik valimistulemus.

Prognoos ei küsi, kes saab presidendiks. Otsustav on üksnes see, kas võitja leitakse Riigikogus või jõuab menetlus valimiskoguni.

Miks 68 häält teeb kokkuleppe keeruliseks

Riigikogus on 101 liiget. Presidendi valimiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus tähendab vähemalt 68 poolthäält, mitte lihtsalt kohalolijate enamust. See sunnib erakondi otsima toetust üle tavapäraste koalitsiooni- ja opositsioonipiiride.

Ka suurel valitsusliidul ei pruugi vajalikku arvu hääli olla. Samal ajal ei tähenda erakonnajuhtide kokkulepe automaatselt seda, et kõik saadikud hääletavad ühtemoodi. Presidendi valimine on salajane ning tulemus võib seetõttu erineda avalikult väljendatud toetustest.

68 hääle piir annab väiksematele fraktsioonidele ja üksikutele saadikutele tavapärasest suurema mõju. Kandidaat peab olema vastuvõetav piisavalt laiale poliitilisele ringile, kuid liiga varajane kompromiss võib mõne erakonna jaoks tähendada loobumist oma kandidaadist või nähtavast poliitilisest positsioonist.

JAH-stsenaarium eeldab laia kokkulepet

Riigikogus valimise kasuks räägiks olukord, kus vähemalt kaks suuremat poliitilist leeri lepivad enne hääletamist kokku ühises kandidaadis. Veel tugevam signaal oleks see, kui erakonnad teataksid toetusest koos arvuliselt piisava saadikurühmaga, mitte üksnes üldise valmisolekuna läbirääkimisteks.

JAH-tulemuse tõenäosust suurendavad:

kandidaat, kellel puudub tugev seos ühe erakonna päevapoliitikaga;
vähemalt 68 saadiku avalikult või erakondade kaudu väljendatud toetus;
kokkulepe, mis peab vastu kõigis vajalikes hääletusvoorudes;
erakondade soov vältida omavalitsuste esindajate kaasamisega tekkivat uut ebakindlust.

Avalik toetusnimekiri oleks siiski ainult prognoosisignaal. Salajase hääletuse tõttu saab lõpliku vastuse anda ametlik häälte lugemine.

Kolm Riigikogu vooru annavad kokkuleppele mitu võimalust

Riigi valimisteenistuse presidendivalimise ülevaade kirjeldab kolme parlamendivooru loogikat. Esimeses voorus saavad kandidaadi üles seada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust ehk vähemalt 21 saadikut. Valituks osutumiseks on endiselt vaja 68 häält.

Kui esimeses voorus keegi nõutavat toetust ei saa, toimub järgmisel päeval teine voor ja kandidaate saab uuesti esitada. Kui ka see tulemust ei anna, korraldatakse samal päeval kolmas voor kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel.

Kolmas voor ei alanda võidukünnist. Ka kahe kandidaadi vastasseisus peab üks neist koguma vähemalt 68 poolthäält. Seetõttu ei taga ühe konkurendi edestamine presidendiks saamist: suur osa saadikutest võib jätta hääletamata või kasutada kehtetut sedelit.

Voorude vahel võivad erakonnad oma valikut muuta. Esimene hääletus võib näidata kandidaadi tegeliku toetuse piire, teine avada tee uuele kokkuleppele ja kolmas sundida valima kahe allesjäänud nime vahel. Samas võib iga ebaõnnestunud voor muuta seisukohad jäigemaks ning tuua valimiskogu lähemale.

Valimiskogu muudab otsustajate ringi

Kui Riigikogu ei vali presidenti kolmes voorus, kutsub Riigikogu esimees kokku valimiskogu. Sinna kuuluvad kõik Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude valitud esindajad. Seega laieneb otsustamine Toompea saadikutelt üle Eesti omavalitsustele.

Eesti president 2026: kas Riigikogu kogub 68 häält?

Omavalitsuste esindajate arv ja poliitiline taust võivad muuta jõujooni, mis Riigikogus kehtisid. Kohalikud valimisliidud, piirkondlikud huvid ja erakondadest sõltumatumad esindajad ei pruugi järgida riigi tasandi fraktsioonide eelistusi. Seetõttu ei saa parlamendi hääletustulemust valimiskogule üks ühele üle kanda.

Valimiskogus osalemine ei tähenda tingimata, et presidendi valimine muutub lihtsamaks. Kandidaatide ring, ülesseadmise reeglid ja voorude dünaamika annavad erakondadele uue läbirääkimisruumi, kuid lisavad ka uusi otsustajaid. Kui valimiskogu samuti presidenti ei vali, läheb valimise korraldamine põhiseaduses ette nähtud korras tagasi Riigikogule.

Selle prognoosi jaoks on piir siiski varasem. Niipea kui kolme parlamendivooru järel tuleb kokku kutsuda valimiskogu, laheneb küsimus EI, sõltumata sellest, kes hiljem presidendiks valitakse.

Millised märgid kallutavad tulemuse EI poole

Valimiskogu muutub tõenäolisemaks, kui erakonnad jäävad pikalt oma kandidaatide juurde ega suuda kokku leppida ühises nimes. Samuti on oluline vahe poliitilisel heakskiidul ja kindlal häälearvul: mitme erakonna positiivsed sõnavõtud ei pruugi kokku anda 68 sedelit.

EI-stsenaariumile viitaksid:

mitu konkureerivat kandidaati vahetult enne esimest vooru;
erakondade teated, et saadikutele jäetakse täielikult vabad käed;
avaliku toetuse jäämine selgelt alla 68 saadiku;
esimese või teise vooru tulemus, mis ei too kandidaati künnisele lähemale;
läbirääkimised, mis keskenduvad juba valimiskogu häältele ja omavalitsuste esindajatele.

Need märgid ei otsusta tulemust ette. Voorude vahel võib sündida kiire kompromiss ning salajane hääletus võib anda kandidaadile rohkem toetust, kui avalikud jõujooned näitavad.

Presidendi valik mõjutab rohkemat kui tseremoniaalset esindamist

Vabariigi President esindab Eestit välissuhetes, kuulutab välja seadusi ja täidab põhiseaduses ette nähtud rolli valitsuse moodustamise protsessis. Pärast Riigikogu valimisi teeb president konsultatsioonide järel ettepaneku peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks.

Seaduste väljakuulutamisel saab president jätta Riigikogus vastu võetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle parlamendile uuesti arutamiseks. See ei anna presidendile igapäevast valitsusvõimu, kuid muudab ametikoha oluliseks põhiseadusliku tasakaalu hoidmisel.

Presidendivalimise kokkulepe näitab ühtlasi, kas erakonnad suudavad teha koostööd väljaspool tavapärast valitsuse ja opositsiooni vastasseisu. Riigikogus saavutatud 68 häält võiks viidata toimivale institutsionaalsele kompromissile. Valimiskoguni jõudmine näitaks, et parlamendis ei tekkinud piisavalt laia ühisosa, kuigi see on põhiseaduslikult tavapärane ja ette nähtud lahendus.

Ametlik tulemus annab prognoosile lõpliku vastuse

Vabariigi Presidendi Kantselei andmetel astus Alar Karis ametisse 11. oktoobril 2021. Presidendi viieaastase ametiaja tõttu toimub korraline valimine 2026. aastal.

Prognoos laheneb JAH ainult siis, kui ametlik valimistulemus kinnitab, et kandidaat sai ühes kolmest Riigikogu voorust vähemalt 68 häält ja osutus valituks. Prognoos laheneb EI, kui Riigikogu kolm vooru ei anna presidenti ning Riigikogu esimees kutsub kokku valimiskogu.

Kandidaatide küsitlused, erakondade kokkulepped ja meedias avaldatud mitteametlikud hääleloendused aitavad väljavaadet hinnata, kuid ei lahenda küsimust. Järgmine otsustav kontrollpunkt on Riigikogu esimese vooru ametlik häälte protokoll; kui presidenti siis ei valita, muutuvad keskseks teise ja kolmanda vooru tulemused.

Source: Riigi valimisteenistus

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Prognoosi lahendamine

Tulemuse määrab see, kas Vabariigi President valitakse Riigikogu kolmes voorus või kutsutakse kokku valimiskogu.

Kontrollid