Riigikogu valimised 2027: kas erakond võidab 30 kohta?

Ventilatsioonimoodistus toimetus 2026-08-11 15:16 Uuendatud: 17:14 5 min lugemist

Eesti lipp lehvimas Tallinna vanalinna tänaval ajaloolise Suure Rannavärava vaatega.

Riigikogu järgmised korralised valimised toimuvad põhiseadusliku ajakava järgi 7. märtsil 2027. Valitakse 101 liiget ning keskne prognoosiküsimus on, kas vähemalt üks erakond saavutab 30 mandaadi piiri. Riigi valimisteenistuse avaldatav lõplik üleriigiline tulemus määrab vastuse, mistõttu ei saa enne valimispäeva avaldatavaid küsitlusi käsitleda lõpptulemusena.

Autor: Ventilatsioonimoodistuse toimetus. Avaldatud 11. augustil 2026.

Prognoosi tingimused lühidalt

Küsimus: kas vähemalt üks erakond saab 30 või rohkem Riigikogu kohta?
Tähtaeg: 7. märts 2027 ehk korraliste valimiste päev.
JAH: lõplikus tulemuses on vähemalt ühel erakonnal vähemalt 30 mandaati.
EI: kõigil erakondadel jääb kohtade arv alla 30.
Otsustav allikas: Riigi valimisteenistuse lõplik üleriigiline valimistulemus.

Prognoos puudutab erakonna ametlikku mandaatide arvu, mitte kandidaatide häältesaaki, küsitlustoetust, valimisõhtu esialgseid numbreid ega hiljem moodustatava koalitsiooni suurust.

Loe ka: Reformierakonna kohtade arv otsustab palju 7. märtsil 2027

Miks on 30 kohta poliitiliselt tähtis piir

Riigikogus on 101 liiget. Absoluutseks enamuseks on seega vaja vähemalt 51 mandaati, mis võimaldaks ühel erakonnal või kokkulepitud erakondade rühmal kontrollida enamust parlamendi kohtadest. Kolmkümmend kohta jääb sellest 21 mandaadi kaugusele ega anna õigust üksinda valitseda.

Ometi oleks 30 kohta Eesti mitmeparteisüsteemis tugev tulemus. Sellise esindatusega suurim erakond vajaks 51 kohani jõudmiseks veel vähemalt 21 partnerite mandaati. Kui suurimal erakonnal oleks näiteks 24 kohta, tuleks tal sama enamuse saavutamiseks leida vähemalt 27 lisamandaati.

See vahe mõjutab koalitsioonikõnelusi. Mida suurem on juhtiva erakonna fraktsioon, seda vähem sõltub ta arvuliselt väikestest partneritest ning seda rohkem on tal võimalusi valida erinevate koalitsioonikoosseisude vahel. See ei taga siiski peaministrikohta ega valitsusse pääsemist: ka mitu väiksemat erakonda võivad üheskoos moodustada vähemalt 51 mandaadiga enamuse.

30 ja 51 ei tähenda sama tulemust

Neid kahte arvu tuleb käsitleda erinevalt:

30 mandaati näitab ühe erakonna suurt parlamentaarset kaalu;
51 mandaati annab Riigikogus absoluutse enamuse;
30 kohaga erakond vajab valitsusenamuseks vähemalt üht või mitut partnerit;
alla 30 koha jäänud suurim erakond võib ikkagi koalitsiooni juhtida;
suurim erakond võib jääda opositsiooni, kui teised saavutavad omavahel 51 kohta.

Seetõttu ei ennusta 30 koha küsimus automaatselt valitsuse koosseisu. See mõõdab, kas üks nimekiri saavutab 101-kohalises parlamendis eriti tugeva lähtepositsiooni.

Viieprotsendiline valimiskünnis mõjutab kohtade jaotust

Riigi valimisteenistuse valimisinfo järgi valitakse Riigikogusse 101 liiget. Erakondade mandaatide jaotamisel on oluline üleriigiline viieprotsendiline valimiskünnis. See tähendab, et alla viie protsendi üleriigiliselt hääli saanud erakond ei osale tavapärases jaotusmandaatide jagamises.

Künnis ei võimalda teha lihtsat järeldust, et 30 protsenti häältest võrdub alati täpselt 30 kohaga. Mandaatide kujunemist mõjutavad valimisringkonnad, isikumandaadid, ringkonnamandaadid, üleriigilised jaotusmandaadid ning see, kui palju hääli läheb erakondadele, mis künnist ei ületa.

Kui mitu erakonda jääb viie protsendi piirist allapoole, jaotatakse suurem osa parlamendikohtadest künnise ületanud jõudude vahel. See võib tugevdada suuremate erakondade mandaadisaaki võrreldes nende osaga kõigist antud häältest. Kui aga paljud erakonnad ületavad künnise ja toetus jaguneb nende vahel üsna ühtlaselt, võib 30 kohani jõudmine olla raskem.

Üksikkandidaadi või konkreetse kandidaadi isikumandaat on eraldi seaduses sätestatud võimalus. Prognoosi lahendamisel loeb siiski lõplikus üleriigilises tulemuses erakonnale märgitud mandaatide koguarv.

JAH-stsenaarium eeldab toetuse koondumist

Tulemus on JAH niipea, kui vähemalt üks erakond saab ametlikus lõpptulemuses 30 või rohkem kohta. Pole tähtis, milline erakond selle piiri ületab või kas mitu erakonda jõuab sama tulemuseni.

Riigikogu valimised 2027: kas erakond võidab 30 kohta?

JAH-stsenaariumi toetaks olukord, kus üks nimekiri eristub konkurentidest selgelt ning suur osa ülejäänud häältest jaguneb väiksemate erakondade vahel. Täiendavat mõju võib avaldada see, kui osa nimekirju jääb valimiskünnise alla. Sellisel juhul võib tugevaima erakonna osakaal jaotatavatest mandaatidest suureneda.

Näiteks annaks 30 kohta erakonnale ligi kolm kümnendikku Riigikogust, kuid valitsuse moodustamiseks tuleks ikkagi kokku saada vähemalt 51 toetavat saadikut. Ka 30 mandaadi saavutanud erakonna tegelik mõju sõltuks partnerite valmidusest koostööks, programmide sobivusest ja koalitsioonileppe sisust.

JAH ei tähenda seega, et erakond võidab absoluutse enamuse, moodustab kindlasti valitsuse või saab kõik soovitud ministrikohad. See kinnitab ainult 30 mandaadi lävendi saavutamist.

EI-stsenaarium peegeldaks killustunud konkurentsi

Tulemus on EI, kui lõplikus üleriigilises tulemuses ei ole ühelgi erakonnal 30 mandaati. Ka 29 kohta tähendab selle küsimuse puhul EI-d, sõltumata sellest, kui suur on vahe järgmise erakonnaga.

Selline tulemus on võimalik, kui mitu erakonda kogub arvestatava toetuse ning kohad jaotuvad suhteliselt ühtlaselt. Samuti võib suurima nimekirja tulemust piirata tugev konkurents eri valimisringkondades või olukord, kus enamik olulisi nimekirju ületab viieprotsendilise künnise.

EI ei tähenda tingimata poliitilist ummikseisu. Valitsusenamus võib tekkida kahe või enama erakonna koostöös ka siis, kui suurimal osalisel on märksa vähem kui 30 kohta. Samuti ei näita EI, milline erakond saab koalitsiooni moodustamise algatamisel keskse rolli.

Küsitlused kirjeldavad hetke, mitte mandaatide lõplikku seisu

Valimiseelsed küsitlused võivad aidata hinnata erakondade toetuse suunda, kuid nende protsente ei saa üks ühele mandaatideks teisendada. Valimispäevani võivad muutuda kandidaatide nimekirjad, kampaaniateemad, valimisaktiivsus ja inimeste lõplik otsus.

Küsitlustel on ka valim, veapiir ja avaldamise kuupäev. Eriti tähelepanelikult tuleb vaadata erakondi, mille mõõdetud toetus asub viieprotsendilise künnise lähedal. Väike erinevus tegelikus tulemuses võib muuta seda, millised erakonnad osalevad jaotusmandaatide jagamises, ning mõjutada seeläbi kogu kohtade jaotust.

Ka valimisõhtu esialgne tulemus ei pruugi olla prognoosi lõplik alus. Küsimus lahendatakse alles Riigi valimisteenistuse avaldatud lõpliku üleriigilise tulemuse järgi. Kui esialgseid arve parandatakse või häälte kontroll muudab mandaatide jaotust, kasutatakse hilisemat ametlikku tulemust.

Ametlik tulemus annab üheselt kontrollitava vastuse

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 60 järgi toimuvad korralised Riigikogu valimised märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal pärast eelmist valimisaastat. Selle ajakava järgi on järgmine korraline valimispäev 7. märts 2027 ning valitakse 101 Riigikogu liiget.

Pärast hääletamist tuleb kontrollida Riigi valimisteenistuse avaldatud lõplikku üleriigilist kohtade jaotust. Lahendusviis on arvuline:

vaadatakse iga erakonna lõplik mandaatide arv;
leitakse suurim erakonnale kuuluv kohtade arv;
vähemalt 30 koha korral on vastus JAH;
kuni 29 koha korral on vastus EI.

Koalitsioonileping, ministrite nimetamine, saadikute hilisem erakonnavahetus või Riigikogu koosseisus pärast valimisi toimuvad asendused tulemust ei muuda. Otsustav hetk on valimiste lõplik ametlik mandaatide jaotus.

Source: Riigi valimisteenistus

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Prognoosi lahendamine

Vastus määratakse Riigi valimisteenistuse avaldatud lõpliku üleriigilise mandaatide jaotuse järgi.

Kontrollid