Eesti president 2026: kas Riigikogu leiab 68 häält?

Ventilatsioonimoodistus toimetus 2026-08-18 10:00 5 min lugemist

Riigikogu istungisaal on valmis otsustama järgmise Eesti presidendi saatust.

aasta presidendivalimiste lähenedes määrab ühe numbri — 68 — täitumine, kas riigipea valitakse Toompeal või kaasatakse valimiskogu kaudu otsustamisse ka omavalitsused. Riigi Teatajas avaldatud põhiseaduse § 79 lubab Riigikogus kuni kolm hääletusvooru. Prognoos sulgub 24. augustil 2026, mistõttu on oluline eristada poliitilisi kokkuleppeid ametlikult avaldatud hääletustulemustest.

Prognoosi piir on kolmas Riigikogu hääletusvoor

Küsimus: kas Eesti Vabariigi President valitakse 2026. aastal Riigikogus?
Tähtaeg: prognoos sulgub 24. augustil 2026.
JAH: kandidaat kuulutatakse valituks ühes kolmest Riigikogu hääletusvoorust.
EI: kolmas voor tulemust ei anna ja Riigikogu esimees kutsub ametlikult kokku valimiskogu.
Otsustav kinnitus: Riigikogu ametlik teade hääletustulemuse või valimiskogu kokkukutsumise kohta.

Need tingimused muudavad küsimuse selgelt lahendatavaks. Hinnata ei tule seda, kes saab presidendiks, vaid seda, milline põhiseaduses ette nähtud institutsioon jõuab valimisotsuseni.

Kui Riigikogu kolmas voor ebaõnnestub ja valimiskogu kutsutakse kokku, on vastus EI ka juhul, kui mõnes hilisemas menetlusetapis jõuab valik uuesti Riigikokku. Määrav sündmus on esimese Riigikogu menetluse lõppemine ametliku valimiskogu kokkukutsumisega.

Miks vajab kandidaat täpselt 68 häält

Riigikogus on 101 liiget. Põhiseadus nõuab presidendi valimiseks vähemalt kahe kolmandiku Riigikogu koosseisu toetust, mis tähendab 68 poolthäält.

Oluline sõna on „koosseis“. Nõutavat häälte arvu ei vähenda see, kui mõni saadik puudub, jätab hääletamata või annab kehtetu sedeli. Kandidaadil tuleb ikkagi koguda vähemalt 68 poolthäält.

President valitakse salajasel hääletusel ja igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Seetõttu ei võrdu erakonna või fraktsiooni avalik toetusteade automaatselt sama arvu häältega hääletuskastis. Ka laialt kajastatud poliitiline kokkulepe jääb enne ametliku tulemuse avaldamist kavatsuseks, mitte kinnitatud valimistulemuseks.

Kõrge künnis sunnib otsima toetust üle tavapäraste koalitsiooni- ja opositsioonipiiride. Isegi juhul, kui mõnel valitsusliidul on parlamendis selge enamus, ei pruugi sellest presidendi valimiseks piisata.

Kolm vooru annavad kokkuleppeks järjest kitsama tee

Põhiseadus lubab Riigikogul proovida presidenti valida kuni kolmes voorus. Esimeses voorus võib kandidaadi üles seada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust ehk vähemalt 21 saadikut.

Kui keegi ei kogu esimeses voorus 68 häält, korraldatakse järgmisel päeval teine voor. Enne seda on võimalik kandidaate uuesti üles seada. See loob erakondadele uue võimaluse toetust koondada, kandidaati vahetada või leida kompromiss, mis esimeses voorus puudus.

Kui ka teine voor presidenti ei anna, toimub samal päeval kolmas voor. Selles osalevad kaks teises voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaati. Valik muutub kitsamaks, kuid nõutav häälteenamus ei lange: võitmiseks on endiselt vaja 68 poolthäält.

Kolmanda vooru tähendus on seetõttu suurem kui pelgalt järjekordne hääletus. See on viimane hetk, mil Riigikogu saab presidendi selles menetluses iseseisvalt valida. Tulemuse puudumine käivitab järgmise põhiseadusliku etapi.

Salajane hääletus jätab tulemuse lahtiseks viimase hetkeni

Praegu saab kindlalt kirjeldada põhiseaduslikku menetlust, kuid mitte hääletuse lõpptulemust. Kandidaatide avalikud toetajad, erakondade läbirääkimised ja saadikute intervjuud aitavad hinnata poliitilist õhustikku, ent ei asenda salajase hääletuse protokolli.

Enne ametlikku kinnitust jäävad lahtiseks mitu asja:

millised kandidaadid nõuetekohaselt üles seatakse;
millisel kuupäeval Riigikogu hääletab;
kui palju hääli saab iga kandidaat eri voorudes;
kas kolmanda vooru järel kuulutatakse president valituks;
kas Riigikogu esimees peab kokku kutsuma valimiskogu.

Kandidaatide nimesid, hääletuspäeva ja voorude tulemusi saab käsitleda kinnitatud faktidena alles pärast Riigikogu ametlike teadete avaldamist. Erakondade võimalikku kokkulepet võib kirjeldada poliitilise signaalina, kuid mitte tagatud häälte arvuna.

Valimiskogu tooks omavalitsused otsuse juurde

Kui Riigikogu ei vali presidenti ka kolmandas voorus, peab Riigikogu esimees kutsuma ühe kuu jooksul kokku valimiskogu. Sinna kuuluvad kõik Riigikogu liikmed ning kohalike omavalitsuste volikogude valitud esindajad.

Eesti president 2026: kas Riigikogu leiab 68 häält?

See ei tähenda presidendi otsevalimist. Inimesed ei saa eraldi presidendisedelit ning omavalitsuse elanikud ei hääleta kandidaadi üle rahvahääletusel. Kohaliku tasandi osa seisneb selles, et volikogud valivad valimiskogusse oma esindajad seaduses ette nähtud korras.

Valimiskogu laiendab otsustajate ringi ja lisab parlamendiliikmetele kohaliku esinduse. Nii võivad presidendivalimisse jõuda ka piirkondlikud kaalutlused ja volikogudes kujunenud poliitilised suhted. Samal ajal jäävad valimiskogusse kuuluma ka Riigikogu liikmed, mistõttu ei kao riigi tasandi erakondade mõju.

Selle prognoosi seisukohalt ei ole vaja oodata valimiskogu enda hääletust. EI-vastuse määrab juba see, kui kolmas Riigikogu voor jääb tulemuseta ja valimiskogu kokkukutsumine tehakse ametlikult teatavaks.

Ametlik teade määrab, kas vastus on JAH või EI

JAH-vastus saab kinnituse, kui Riigikogu avaldab mõne vooru tulemuse, mille järgi kandidaat kogus vähemalt 68 poolthäält ja kuulutati Eesti Vabariigi Presidendiks valituks.

EI-vastus saab kinnituse kahe järjestikuse sündmuse kaudu: kolmandas voorus ei saa kumbki kandidaat nõutavat toetust ning Riigikogu esimees kutsub ametlikult kokku valimiskogu. Pelgalt ajakirjanduses või erakondade avaldustes esitatud ootus valimiskogu moodustamise kohta ei ole veel lõplik tulemus.

Kui esialgset ametlikku teadet parandatakse, lähtutakse Riigikogu viimasest kehtivast teatest ja avaldatud hääletusandmetest. Põhiseaduse tekst selgitab menetlust, kuid konkreetse 2026. aasta tulemuse annavad valimiste ametlikud dokumendid.

Presidendi valik mõjutab ka seadusi ja valitsuse moodustamist

President ei juhi Eestis igapäevast valitsuspoliitikat, kuid riigipeal on mitu olulist põhiseaduslikku ülesannet. Üks nähtavamaid on Riigikogus vastu võetud seaduste väljakuulutamine.

President võib jätta seaduse välja kuulutamata ja saata selle Riigikogule uueks arutamiseks. Kui parlament võtab seaduse muutmata kujul uuesti vastu, peab president selle välja kuulutama või pöörduma Riigikohtu poole, et kontrollida seaduse vastavust põhiseadusele. Tegemist ei ole piiramatu poliitilise vetoõigusega, vaid põhiseaduses reguleeritud kontrollimenetlusega.

Riigipeal on roll ka valitsuse moodustamise alguses. Pärast valitsuse tagasiastumist määrab president peaministrikandidaadi, kes taotleb Riigikogult volitust valitsuse moodustamiseks. Kui esimene kandidaat ei saa volitust või ei suuda valitsust moodustada, näeb põhiseadus ette järgmised sammud ning lõpuks võib kandidaadi ülesseadmise õigus minna Riigikogule.

Seega mõjutab presidendi ametikoht institutsioonidevahelist menetlust, kuigi valitsuse poliitiline püsimine sõltub endiselt Riigikogu usaldusest. Just seepärast on 68 hääle leidmine enamat kui ühe ametikoha täitmine: see näitab, kas parlament suudab jõuda laiapõhjalise põhiseadusliku kokkuleppeni.

Järgmine oluline märk tuleb Riigikogu teadetest

Kõigepealt tasub jälgida kandidaadi või kandidaatide ametlikku ülesseadmist ja hääletuspäeva kinnitamist. Seejärel muutuvad otsustavaks iga vooru ametlikud häälte koguarvud.

Kui mõni kandidaat jõuab 68 poolthääleni, lõpeb prognoos JAH-vastusega. Kui ka kolmas voor jääb tulemuseta, on järgmine määrav dokument Riigikogu esimehe teade valimiskogu kokkukutsumise kohta. Just see teade muudab omavalitsuste võimaliku rolli põhiseaduslikuks tegelikkuseks ja kinnitab EI-vastuse.

Seis: 18. august 2026. Autor: Ventilatsioonimoodistuse toimetus. Menetluse allikas on Riigi Teatajas avaldatud Eesti Vabariigi põhiseadus; 2026. aasta kandidaadid, kuupäevad ja tulemused kinnitatakse Riigikogu ametlike teadete järgi.

Source: Riigi Teataja

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Prognoosi lahendamine

Vastus määratakse Riigikogu avaldatud hääletustulemuse või valimiskogu kokkukutsumise teate järgi.

Kontrollid