Eesti president 2026: 68 hääle prognoos sulgub 24. augustil

Ventilatsioonimoodistus toimetus 2026-08-19 13:39 5 min lugemist

Riigikogu istungitesaali sarnane ametlik ja väärikas parlamentaarne ruum otsustamiseks

Eesti 2026. aasta presidendivalimiste keskne küsimus jõuab 24. augustil 2026 prognoosi sulgemiseni: kas erakonnad suudavad koondada Riigikogus presidendikandidaadi taha vähemalt 68 saadikut või tuleb kokku kutsuda valimiskogu? Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 järgi piisab presidendi valimiseks kahekolmandikulisest häälteenamusest. Sulgemistähtaeg eraldab varasema hinnangu hiljem avaldatavatest hääletustulemustest.

Autor: Ventilatsioonimoodistuse toimetus. Avaldatud 19. augustil 2026.

Prognoosi täpne küsimus ja sulgemisaeg

Küsimus: kas president valitakse Riigikogus ilma valimiskogu kokku kutsumata?
Sulgemine: 24. augustil 2026 kell 23.59 Eesti aja järgi.
JAH: kandidaat saab ühes kolmest Riigikogu voorust vähemalt 68 häält.
EI: kolm vooru lõpevad tulemuseta ja valimiskogu kutsutakse ametlikult kokku.
Kontroll: otsuse määravad Riigikogu hääletusprotokollid ja Vabariigi Valimiskomisjoni teave.

Prognoosi sulgemine ei ole põhiseaduslik tähtaeg ega presidendivalimiste ametlik kuupäev. See on hetk, millest hilisemad kandidaatide kokkulepped, avalikud toetusavaldused ja hääletustulemused enam varasemat hinnangut mõjutada ei saa.

Kindel on menetluse raamistik: Riigikogu võib valida presidendi kolmes voorus ning igas voorus on vaja vähemalt 68 poolthäält. Lahtine on poliitiline osa — kas ühe kandidaadi ümber tekib piisavalt lai ja salajasel hääletusel püsiv kokkulepe.

Riigikogul on kolm võimalust, kuid 68 hääle nõue ei lange

Riigikogus on 101 liiget. Presidendi valimiseks nõutav vähemalt kahekolmandikuline toetus tähendab seega 68 poolthäält. Tavapärasest parlamendienamusest ei piisa ning presidenti ei saa valida üksnes valitsuskoalitsiooni tavapärase häälteenamusega, kui sellel pole vajalikku arvu saadikuid.

Esimeses voorus saavad kandidaadi üles seada vähemalt 21 Riigikogu liiget ehk vähemalt viiendik parlamendi koosseisust. Ülesseadmiseks vajalik toetus ei näita siiski veel valimiseks vajaliku kokkuleppe olemasolu: kandidaadil võib olla õigus hääletusele minna, kuid 68 hääleni võib jääda pikk tee.

Kui esimeses voorus keegi vajalikku toetust ei saa, korraldatakse järgmisel päeval teine voor ja kandidaate saab uuesti üles seada. Ka teises voorus jääb lävend samaks. See võimaldab erakondadel pärast esimest tulemust hinnata, milline kandidaat võiks koguda laiemat toetust.

Kui ka teine voor presidenti ei selgita, toimub samal päeval kolmas voor kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kahe kandidaadi vastasseis lihtsustab valikut, kuid ei muuda nõutavat häälteenamust: valituks osutumiseks on endiselt vaja 68 häält.

Salajane hääletus lisab määramatust. Erakondade ja saadikute avalikud toetusavaldused aitavad hinnata võimalikku tulemust, kuid lõplikult loeb ainult hääletuskasti jõudnud ning ametlikus protokollis kajastatud häälte arv.

Valimiskogu laiendab otsustajate ringi

Kui kolmandas Riigikogu voorus ei saa kumbki kandidaat vähemalt 68 häält, peab Riigikogu esimees kutsuma ühe kuu jooksul kokku valimiskogu. Sellest ametlikust sammust piisab, et prognoos lõpeks EI-tulemusega, sõltumata sellest, kes hiljem valimiskogus presidendiks valitakse.

Riigikogu	Valimiskogu
Otsustavad 101 Riigikogu liiget.	Osalevad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste esindajad.
Kandidaat vajab vähemalt 68 poolthäält.	Kandidaat vajab hääletamisest osa võtnud liikmete häälteenamust.
Võimalik on kuni kolm hääletusvooru.	Vajaduse korral toimub kaks vooru.
Kolmandas voorus osalevad teises voorus enim hääli saanud kandidaadid.	Esimesse vooru jõuavad muu hulgas Riigikogu kolmanda vooru kandidaadid.
Edu ükskõik millises voorus annab prognoosile JAH-tulemuse.	Ametlik kokkukutsumine annab prognoosile EI-tulemuse.

Valimiskogu ei ole lihtsalt Riigikogu neljas hääletusvoor. Omavalitsuste esindajate kaasamine muudab valijaskonda ning võib muuta ka kandidaatide toetuse geograafilist ja poliitilist alust. Vabariigi Presidendi valimise seadus reguleerib kandidaatide ülesseadmist, hääletamist ja tulemuste kindlakstegemist mõlemas kogus.

Kui valimiskogu esimeses voorus keegi nõutavat häälteenamust ei saavuta, lähevad kaks enim hääli kogunud kandidaati teise vooru. Kui ka see presidenti ei selgita, liigub valimine põhiseaduses ette nähtud korras tagasi Riigikogusse. Käesoleva prognoosi tulemust see enam ei muuda, sest EI on lukustunud juba valimiskogu ametliku kokkukutsumisega.

JAH- ja EI-tulemust kallutavad erinevad poliitilised märgid

Menetlusreeglid ei ütle, kas 68 häält tegelikult kokku saadakse. Seda määravad kandidaatide vastuvõetavus, fraktsioonide koostöö, üksikute saadikute valikud ja kokkuleppe vastupidavus salajasel hääletusel.

Millal muutub JAH-tulemus usutavamaks?

JAH-i toetaks kõige tugevamalt olukord, kus ühe kandidaadi taha koguneb enne esimest vooru avalikult vähemalt 68 saadiku toetus mitmest poliitilisest leerist. Veel kaalukam märk oleks see, kui erakonnad kirjeldaksid kandidaati ühise, mitte üksnes ühe fraktsiooni valikuna.

Eesti president 2026: 68 hääle prognoos sulgub 24. augustil

Esimese vooru tulemus võib samuti avada tee kokkuleppele. Kui üks kandidaat jääb 68 häälest vaid mõne hääle kaugusele, võivad järgmiste voorude läbirääkimised tuua puuduva toetuse. Kolmandasse vooru jõudmine ei tähenda automaatselt valimiskogu, sest kahe kandidaadi vahel valides võivad saadikud oma varasemat eelistust muuta.

Mis suurendab EI-tulemuse võimalust?

EI muutub tõenäolisemaks, kui erakonnad lähevad hääletusele mitme omavahel konkureeriva kandidaadiga ning ükski nimi ei suuda ületada koalitsiooni ja opositsiooni piiri. Ohumärk on ka see, kui avalikult lubatud toetus jääb napilt 68 hääle juurde: salajasel hääletusel võib isegi väike kõrvalekalle kokkuleppe nurjata.

Teise vooru killustunud tulemus oleks eriti oluline signaal. Kui kaks kolmandasse vooru pääsevat kandidaati jäävad mõlemad 68 häälest selgelt eemale, nõuaks presidendi valimine lühikese aja jooksul suurt poliitilist ümberpaiknemist. Seadus annab kolm võimalust, kuid ei alanda üheski neist nõutavat lävendit.

Presidendi valimise viis mõõdab erakondade koostöövõimet

Presidendivalimised erinevad tavalisest Riigikogu otsusest, sest 68 häält eeldab enamasti koostööd üle valitsuse ja opositsiooni piiri. Seetõttu näitab Riigikogus saavutatud tulemus, kas erakonnad suudavad leida institutsioonilise ametikoha täitmiseks kandidaadi, kelle vastuvõetavus on laiem kui igapäevases poliitilises konkurentsis.

Riigikogus valitud president annaks märku, et vähemalt ühe nime ümber tekkis põhiseaduslikku lävendit ületav kokkulepe. Valimiskogu kokkukutsumine ei tähendaks menetluse ebaõnnestumist, sest see on põhiseaduses ette nähtud lahendus. See näitaks siiski, et parlamendi kolm vooru ei tootnud vajalikku ühisosa.

Oluline on eristada kandidaatide ametlikku ülesseadmist ja tegelikku valimisvõimet. Esimeseks piisab vähemalt 21 Riigikogu liikmest, teiseks on vaja 68 häält. Just see 47 hääle suurune erinevus selgitab, miks kandidaadi olemasolu ei tähenda veel, et Riigikogu suudab presidendi valida.

Presidendi ülesanded annavad valikule põhiseadusliku kaalu

Vabariigi President ei juhi Eesti igapäevast valitsuspoliitikat, kuid tema otsustel on oluline põhiseaduslik mõju. President kuulutab välja seadusi ning võib jätta seaduse välja kuulutamata ja saata selle Riigikogule uueks arutamiseks, kui peab seda põhiseaduse või menetluse seisukohalt problemaatiliseks.

President nimetab põhiseaduses kirjeldatud korras peaministrikandidaadi, kelle ülesanne on valitsuse moodustamine. Samuti täidab riigipea riigikaitselisi ülesandeid ja esindab Eestit rahvusvahelistes suhetes talle põhiseadusega antud pädevuse piires.

Seetõttu pole küsimus ainult selles, milline valimiskogu hääletab. Riigikogus saavutatud 68-hääleline kokkulepe võib mõjutada ka tulevase presidendi poliitilist lähtekohta: laia toetusega valitud riigipeal on ametisse astudes nähtav mandaat mitmest erakonnast, kuigi president peab oma ülesannetes jääma parteipoliitikast sõltumatuks.

Riigikogu protokoll määrab prognoosi tulemuse

Prognoos lahendatakse üksnes avaliku ja kontrollitava teabe järgi. Kui Riigikogu hääletusprotokoll näitab, et kandidaat sai esimeses, teises või kolmandas voorus vähemalt 68 häält, on tulemus JAH. Pole oluline, millises voorus vajalik toetus saavutati.

Kui kõik kolm vooru lõpevad tulemuseta ning Riigikogu esimees kutsub valimiskogu ametlikult kokku, on tulemus EI. Hilisem valimiskogu hääletus, võimalik presidendi valimine seal või menetluse tagasijõudmine Riigikokku ei ava tulemust uuesti.

Järgmine sisuline kontrollpunkt on esimese Riigikogu vooru ametlik protokoll. See näitab ühtaegu kandidaatide tegelikku toetust ja seda, kas 68 hääle kokkulepe peab salajasel hääletusel vastu. Kui president esimeses voorus ei selgu, tuleb jälgida järgmise päeva teist vooru ning sellele vajaduse korral järgnevat kolmandat vooru.

Source: Riigi Teataja

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Prognoosi lahendamine

Tulemus määratakse Riigikogu protokollide ja valimiskogu kokkukutsumise ametliku teate järgi.

Kontrollid