Estonia teatrimaja lugu: avamisest 1913. aastal taastamiseni

Tallinna vanalinn ajalooliste hoonete ja Oleviste kiriku torniga kitsal munakivitänaval.

Estonia teatrimaja taasavati Tallinnas 21. oktoobril 1947, pärast seda, kui 1944. aasta märtsipommitamine oli hoonet raskelt kahjustanud. Tänane kuupäev toob esile sõjajärgse taastamise olulise verstaposti. See jätkas lugu, mis algas teatrimaja avamisega 1913. aastal ning ulatub Estonia seltsi kaudu Eesti rahvusliku kultuuri kujunemisaega.

Estonia selts sidus teatrimaja rahvusliku kultuurieluga

Estonia teatrimaja tähtsus ei piirdu sellega, mis laval toimus. Selle loomise taga oli Estonia selts ning maja andis seltsi teatri- ja muusikategevusele Tallinnas püsiva esinemispaiga. Nii sai hoonest korraga kultuuriasutuse kodu ja avalikus linnaruumis nähtav märk eestikeelse kultuurielu kasvust.

Estonia seltsi ja teatrimaja lugu asetub laiemasse Eesti rahvusliku kultuuri kujunemisse. Eesti Rahva Muuseumi kultuurilooline vaade aitab mõista seltsiliikumise rolli: ühiste ettevõtmiste, keele, hariduse ja kultuuri kaudu kujundati rahvuslikku identiteeti. Teatrimaja tähendus oli seega seotud nii etenduste kui ka võimalusega koonduda eestikeelse kultuurielu ümber.

Selle loo konkreetsete sündmuste ja kuupäevade puhul on keskne Rahvusooper Estonia enda ajalookirjeldus. ERMi laiem taust aitab selgitada, miks seltsi loodud teatrimaja oli oluline ka väljaspool oma lavategevust.

1913. aastal avati Tallinnas Estonia teatrimaja

Estonia teatrimaja avati 1913. aastal. Avamine andis Estonia seltsi teatrile ja muusikategevusele püsiva kodu ning tõi eestikeelse lava nähtavale kohale Tallinna avalikus elus. Publiku jaoks tähendas see, et teater sai tegutseda oma majas, mitte üksnes üksikute etenduste või ajutiste ettevõtmistena.

Üks maja võis kanda korraga mitut rolli: olla esinemispaik, seltsielu kese ja kultuuriline sümbol. Estonia teatrimaja ajalugu näitab seda järjepidevust ka läbi katkestuse. 1913. aasta avamine tähistas maja algust; hilisem taasavamine pärast sõjapurustusi oli eraldi sündmus, mitte algse avamise kordus.

Estonia teatrimaja lugu: avamisest 1913. aastal taastamiseni

1944. aasta märtsipommitamine hävitas hoone

  1. aasta märtsipommitamises sai Estonia teatrimaja raskelt kannatada ja hävis. Kahjustuste tõttu katkes hoone tavapärane kasutamine. Teatri tegevuse jätkumiseks tuli maja taastada, ning see töö oli osa laiemast sõjast kahjustatud Tallinna ülesehitamisest.

Sündmuste järjekorda aitab hoida meeles kahe avamise eristamine: 1913 avati teatrimaja esimest korda, 21. oktoobril 1947 avati taastatud teater taas. Nii ei lähe segi hoone algus ja sõjajärgne taastamine. Rahvusooper Estonia ajalookirjelduse järgi ei toimunud taasavamine 1939. aastal.

1947. aasta taasavamine tõi teatri tagasi oma majja

Pärast sõda taastati teatrimaja ning Estonia teater avati taas 21. oktoobril 1947. Taasavamine tähendas, et teater sai Tallinnas jälle tegutseda oma majas. See taastas ühe kultuuriasutuse tegevuspaiga ja sidus sõjaeelse teatriloo uuesti linna igapäevaeluga.

Kuupäeva tähendus selgub sündmuste järjestusest: 1913. aasta avamisele järgnes 1944. aasta häving ning seejärel taastamine ja taasavamine. Teatrimaja taastamine oli ehitustöö, kuid selle tulemusena jätkus ka Estonia seltsiga seotud kultuuriloo kandumine läbi sõja katkestuse. Teatri enda ajaloolehekülg kinnitab taasavamise kuupäeva; Eesti Rahva Muuseumi kultuurilooline käsitlus aitab paigutada seltsitegevuse rahvusliku kultuuriloo laiemasse konteksti.

Estonia teatrimaja ajajoon

  • 1913: Tallinnas avati Estonia teatrimaja.
  • 1944. aasta märts: pommitamine hävitas teatrimaja.
  • 21. oktoober 1947: taastatud Estonia teater avati taas.

Järgmine selles ajajoonel kinnitatud verstapost on 21. oktoobri 1947 taasavamine, mis tähistab sõjajärgse taastamise järel teatri naasmist oma majja.

Source: Rahvusooper Estonia

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus vastutab Ventilatsioonimoodistuse ajaloo- ja huvitavate teemade rubriigi sisu eest. Meie meeskond analüüsib mineviku sündmusi, kontrollib faktide täpsust usaldusväärsetest allikatest ning tagab avaldatud materjalide toimetusliku kvaliteedi. Oleme pühendunud ajaloolise konteksti objektiivsele ja kaasahaaravale edastamisele, järgides kõrgeid ajakirjanduslikke standardeid, et pakkuda lugejatele harivat ja kontrollitud teavet meie ühise pärandi kohta

Veel lugusid