30. oktoobril 1920 sõlmiti Eesti ja Venemaa majandusleping

Ajaloo toimetus 2026-10-30 09:07 2 min lugemist

Ivangorodi kindlus Venemaa ja Eesti piiril üle Narva jõe sügiseses valguses.

oktoobril 1920 sõlmisid Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa majanduslepingu, mis käsitles riikide majandussuhteid pärast Tartu rahu. See oli samm sõjajärgse läbikäimise korraldamiseks: rahuleping oli suhteid kujundanud, kuid majandussuhted vajasid eraldi kokkulepet. Lepingu täpne ametlik nimetus ja jõustumisega seotud asjaolud tuleb enne avaldamist kontrollida algdokumendist.

Tartu rahu lõpetas sõja, kuid ei korraldanud kogu läbikäimist

Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920. See pani paika rahu ja riikidevaheliste suhete aluse pärast Eesti Vabadussõda. Ent rahulepingul ja majandussuhete korraldamisel oli erinev ülesanne: rahu sõlmimine ei määranud iseenesest kõiki praktilisi tingimusi, mille järgi riigid majanduses läbi käisid.

Seetõttu tuleb 30. oktoobri kokkulepet vaadelda rahulepingule järgnenud sammuna. Aasta jooksul liikus Eesti diplomaatilisest kokkuleppest edasi majandussuhete käsitlemiseni. Nii saab kuupäevast aru ilma kahe lepingut segi ajamata: veebruaris sõlmiti Tartu rahu, oktoobris majandusleping.

Mida 30. oktoobri leping tähendas

Majandusleping käsitles Eesti ja Nõukogude Venemaa majandussuhteid. See kinnitab, et noore riigi välissuhted ei piirdunud rahu ja diplomaatilise raamistikuga. Suhete praktiliseks korraldamiseks oli tarvis käsitleda ka majanduslikku läbikäimist.

Selle kokkuleppe tähendust tasub sõnastada ettevaatlikult. Esitatud ajalooline lähteinfo ütleb, et leping sõlmiti ja käsitles majandussuhteid, kuid ei loetle konkreetseid kaubandustingimusi, makseid, veokorraldust ega muid üksikuid sätteid. Neid üksikasju ei saa üksnes lepingu kuupäeva põhjal järeldada; need tuleb üle kontrollida lepingu tekstist.

1920. aasta lepingute ajajoon

2. veebruar 1920: Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Tartu rahu.
30. oktoober 1920: sõlmiti majandusleping, mis käsitles riikide majandussuhteid pärast rahulepingut.

Ajajoon näitab kahe kokkuleppe järjekorda ja erinevat rolli. Tartu rahu lõi suhete jaoks poliitilise raami; hilisem majandusleping keskendus majanduslikule läbikäimisele. Kumbki kuupäev ei asenda teist ning neid ei tohiks nimetada üheks ja samaks lepinguks.

30. oktoobril 1920 sõlmiti Eesti ja Venemaa majandusleping

Kuidas algdokumendist nime ja kuupäeva kontrollida

Riigi Teataja on Eesti õigusaktide ametlik avaldamiskeskkond ning selle digiteeritud kogust saab otsida ka ajaloolisi lepingutekste. Kuupäeva ja nimetuse täpseks kinnitamiseks tasub leida lepingu algtekst ning vaadata dokumendi pealkirja, sõlmimise kuupäeva ja teksti ennast. Otsingutulemus või hilisem ajalookäsitlus aitab dokumenti leida, kuid ei asenda algdokumendi kontrolli.

Kontrollimisel tuleb eristada vähemalt kolme asja: lepingu pealkirja, lepingu sõlmimise kuupäeva ja võimalikke jõustumisandmeid. Need ei pruugi tähistada sama sündmust. Samuti tuleb veenduda, et leitud tekst käsitleb just Eesti ja Nõukogude Venemaa majandussuhteid ega ole Tartu rahuleping või mõni teine 1920. aasta dokument.

Järgmine kontrollitav ajalooline samm

Järgmine kindel lähtekoht on majanduslepingu algdokumendi leidmine Riigi Teataja digiteeritud õigusaktide keskkonnast. Selle põhjal saab kinnitada ametliku pealkirja, kuupäeva ning selle, milliseid majandussuhte küsimusi tekst tegelikult käsitles. Kuni algteksti sätted pole üle vaadatud, on kõige täpsem piirduda teadmisega, et leping sõlmiti 30. oktoobril 1920 ja käsitles suhteid pärast Tartu rahu.

Source: Riigi Teataja

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Ajalooallikas

Riigi Teataja digiteeritud õigusaktide keskkond on lähtekoht lepingu ametliku nime, kuupäeva ja sätete kontrollimiseks.

Kontrollid