EE-ALARM, sireen ja 112: milline ohuteade mida tähendab

Ventilatsioonimoodistus toimetus 2026-08-29 10:12 2 min lugemist

Hoiatussireen posti otsas, mis tähistab avalikku ohuteavitust ja häireolukorda linnakeskkonnas.

EE-ALARM, sireen ja hädaabinumber 112 täidavad erinevaid ülesandeid. Ohuteavitus annab juhised ohu eest kaitsmiseks, sireen juhib tähelepanu kiirele ohule ning numbrile 112 tuleb helistada siis, kui elu, tervis, vara või keskkond on vahetus ohus.

Hoiatuse saamisel loe või kuula kogu teade lõpuni. Juhis võib sõltuvalt olukorrast paluda minna siseruumi, sulgeda uksed ja aknad, vältida kindlat piirkonda või jälgida edasist ametlikku infot. Üksnes märguande nägemisest või sireeni kuulmisest ei piisa — oluline on teada, mida inimestel palutakse teha.

Neli kanalit võivad edastada erineva tegevusjuhise

EE-ALARM on riikliku ohuteavituse tähis. Teave võib inimeseni jõuda mobiiltelefoni, sireeni, raadio ja televisiooni, veebikanalite või sündmuskohal tegutseva asutuse kaudu.

Kanal	Mida teha
Mobiiltelefoni ohuteavitus	Ava teade, loe see lõpuni ja järgi selles nimetatud juhiseid.
Sireen	Võta märguannet tõsiselt, mine vajaduse korral siseruumi ning otsi ametlikest kanalitest täpsustavaid juhiseid.
Meediakanalite teade	Jälgi ERR-i ja teisi ametlikku infot vahendavaid kanaleid; kontrolli, millist piirkonda ja aega teade puudutab.
Asutuse kohapealne korraldus	Täida politsei, päästjate või muu pädeva asutuse esindaja antud juhiseid.

Erinevad kanalid täiendavad üksteist. Telefoniteade ei muuda sireeni üleliigseks ning sireen ei asenda üksikasjalikku juhist. Kohapealne korraldus võib olla kõige täpsem, sest see arvestab konkreetse piirkonna olukorda.

Ohuteate korral vähenda kokkupuudet ja otsi täpset infot

Kui juhis käsib varjuda, mine lähimasse sobivasse siseruumi. Sulge uksed ja aknad ning vajaduse korral ventilatsiooniavad. Hoia telefon käepärast, kuid väldi kontrollimata info levitamist.

Seejärel:

EE-ALARM, sireen ja 112: milline ohuteade mida tähendab

kontrolli, millist piirkonda hoiatus puudutab;
järgi teates nimetatud tegevusjuhist;
jälgi kriis.ee ja ERR-i kanaleid;
aita infot saada lastel, eakatel ja teistel lähedastel;
oota ametlikku teadet ohu lõppemise või juhiste muutumise kohta.

Kui telefon ohuteavitust ei saanud

Teate puudumine ei tõenda, et ohtu pole. Kontrolli, kas telefoni tarkvara on ajakohane ja seade mobiilsidevõrguga ühendatud. Küsi infot lähedastelt ning vaata kriis.ee ja ERR-i kanaleid. Võimaluse korral kasuta ka patareitoitel raadiot.

Ära helista numbrile 112 üksnes selleks, et küsida, miks teade telefoni ei saabunud. See võib koormata hädaabiliini ajal, mil abi vajavad vahetus ohus inimesed.

Numbrile 112 helista vahetu ohu korral

Häirekeskuse järgi on hädaabinumber 112 mõeldud olukordadeks, kus ohus on elu, tervis, vara või keskkond. Helista näiteks siis, kui märkad tulekahju, rasket õnnetust, vägivalda või muud kiiret sekkumist nõudvat ohtu.

Üldist kriisiinfot ja käitumisjuhiseid koondab Eesti ametlik kriisiportaal kriis.ee. Kui vahetut ohtu ei ole, kontrolli esmalt sealt ja ERR-i kanalitest värskeid korraldusi.

Source: Eesti Vabariigi kriisiinfo

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Ametlik teave

Tegevusjuhised põhinevad Eesti kriisiportaali ja Häirekeskuse avalikul teabel.

Kontrollid