Riigikogu 68 häält: kas president valitakse enne 10. oktoobrit?

Ventilatsioonimoodistus toimetus 2026-08-13 15:15 Uuendatud: 11:53 5 min lugemist

Tühi istungisaal Riigikogu hoones, kus toimuvad olulised riiklikud otsused ja hääletused.

aasta presidendivalimiste keskne küsimus on, kas Riigikogu suudab koondada ühe kandidaadi taha vähemalt 68 häält või liigub valimine valimiskogusse. Riigi Teatajas avaldatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 järgi valib Riigikogu presidendi vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega; kui see kolme hääletusvooruga ei õnnestu, tuleb kokku kutsuda valimiskogu. Prognoosi tähtaeg on 10. oktoober 2026, sest just enne praeguse presidendiaja viieaastase tsükli lõppu peab selguma, kummale poole menetlus liigub.

Autor: Ventilatsioonimoodistus toimetus
Avaldatud: 13. august 2026

Küsimus, millele avalik valimistulemus vastab

Küsimus: kas Riigikogu valib Eesti Vabariigi presidendi enne valimiskogu kokkukutsumist?
Tähtaeg: 10. oktoober 2026.
JAH: vähemalt 68 riigikogulast valib kandidaadi presidendiks Riigikogu hääletusvoorus.
EI: ükski kandidaat ei kogu Riigikogus vajalikku toetust ning valimine läheb valimiskogusse.
Lahendav avalik tulemus: Riigikogu hääletustulemus või Riigikogu juhatuse teade valimiskogu kokkukutsumise kohta.

Küsimus ei puuduta ainult nime, kes pärast Alar Karise ametiaja tsüklit riigipeaks saab. See mõõdab ka seda, kas 101-liikmeline parlament suudab jõuda erakondadeüleste kokkulepeteni olukorras, kus tavalisest enamusest ei piisa.

Miks 68 häält on Riigikogus nii kõrge lävi

Riigikogus on 101 liiget. Presidendi valimiseks vajalik kahekolmandikuline häälteenamus tähendab vähemalt 68 häält, mitte lihtsalt rohkem hääli kui mõnel teisel kandidaadil. Seega ei piisa ka tugevast 51 või 60 häälega parlamendienamusest.

See eristab presidendivalimisi tavapärasest seadusandlikust tööst. Valitsuskoalitsioon võib olla piisavalt suur eelnõude vastuvõtmiseks, kuid presidendikandidaadi puhul tuleb sageli leida toetust ka väljastpoolt oma tavapärast poliitilist ringi. Iga puuduv hääl tähendab, et kandidaat ei läbi vooru isegi siis, kui tal on selgelt rohkem toetajaid kui konkurentidel.

Ka puudumine ja hääletamata jätmine võivad osutuda poliitiliselt oluliseks. Kuna vajalik arv on seotud Riigikogu koosseisu, mitte ainult saalis viibivate liikmetega, ei muuda väiksem osavõtt 68 hääle nõuet madalamaks. See sunnib erakondi arvestama nii kandidaatide sisulise sobivuse kui ka fraktsioonide distsipliini ja võimalike erimeelsustega.

Presidendi valimine nõuab laiemat mandaati

Põhiseaduse loogika on anda riigipeale tugev parlamentaarne toetus, kui see on võimalik. President ei ole igapäevase valitsuspoliitika juht, kuid tema roll hõlmab näiteks seaduste väljakuulutamist, esindusülesandeid ja põhiseaduslikke otsuseid. Seetõttu on 68 häält poliitiline künnis, mis eeldab rohkemat kui kitsast võidukoalitsiooni.

Kolm hääletusvooru annavad kokkuleppele piiratud aja

Riigikogus saab presidendi valimiseks korraldada kuni kolm hääletusvooru. Igas voorus peab kandidaadi poolt hääletama vähemalt 68 riigikogu liiget. Kui esimeses voorus seda tulemust ei tule, ei tähenda see automaatselt, et valimine läheb valimiskogusse: parlamendil on veel kaks võimalust.

Teine hääletusvoor toimub järgmisel päeval. Enne seda saab kandidaatide ringi uuesti kujundada, mistõttu võivad erakondade läbirääkimised muutuda väga kiiresti. Esimese vooru tulemus näitab avalikult, kui lähedale mõni kandidaat 68 häälele jõudis ning kelle toetus jäi puudulikuks.

Kui ka teine voor ei anna tulemust, toimub kolmas voor samal päeval. See on Riigikogu viimane võimalus president ise valida. Kolmas voor võib muuta läbirääkimised eriti intensiivseks, sest järgmine samm ei ole neljas parlamendivoor, vaid teistsuguse koosseisuga valimiskogu.

Mida voorude tulemused erakondadele ütlevad

Voorud ei ole pelgalt tehniline ajakava. Need näitavad, kas kandidaadil on tegelik üleparteiline kandepind või ainult esialgne toetusavaldus. Kui kandidaat jääb esimeses voorus 68 häälest kaugele, võib järgmiste voorude keskmesse tõusta uus nimi. Kui puudu jääb üksikuid hääli, suureneb surve leida kiiresti kompromiss.

Avalikkusele annavad tulemused selgema pildi kui läbirääkimiste üldsõnalised kommentaarid. Hääletusprotokoll näitab, kas kokkulepe sündis või jäi toetus killustunuks.

Valimiskogu võimalus muudab läbirääkimiste tasakaalu

Kui Riigikogu ei vali presidenti kolmes voorus, valib presidendi valimiskogu. Sellesse kuuluvad Riigikogu liikmed ning kohalike omavalitsuste volikogude esindajad. Seega ei kao parlament protsessist, kuid otsustajate ring laieneb märgatavalt.

Riigikogu 68 häält: kas president valitakse enne 10. oktoobrit?

Valimiskogu võimalus mõjutab juba Riigikogus peetavaid kõnelusi. Erakonnad peavad kaaluma kahte eri küsimust: kas nende kandidaat saab parlamendis 68 häält ning kas sama kandidaat võiks koguda toetust ka kohalike omavalitsuste esindajate seas. Kandidaat, kes on Riigikogus vastuvõetav, ei pruugi automaatselt olla tugevaim valimiskogus.

See võib teha kompromissi Riigikogus ahvatlevaks. Parlamentaarne valimine annab selge vastuse kiiresti ja hoiab otsuse 101 liikme käes. Samas võib mõni erakond näha valimiskogus paremat võimalust, kui tal on tugev kohalike omavalitsuste võrgustik või kui Riigikogu jõuvahekorrad on liiga jäigad.

Põhiseadusest tulenevad faktid ja poliitiline ebakindlus

Riigi Teataja kehtiv põhiseadusetekst annab menetluse põhiraami selgelt ette.

Põhiseaduse § 79 kohaselt vajab Riigikogus valitav president vähemalt kahekolmandikulist häälteenamust.
101-liikmelises Riigikogus tähendab see vähemalt 68 häält.
Kui Riigikogu ei vali presidenti kolme hääletusvooruga, läheb valimine valimiskogusse.
Põhiseaduse § 80 kohaselt valitakse president viieks aastaks.

Lahtiseks jääb poliitiline osa: millised kandidaadid üles seatakse, kas fraktsioonid toetavad üht nime ning kas mõni kandidaat suudab koondada toetust üle koalitsiooni ja opositsiooni piiri. Põhiseadus määrab läve ja menetluse, kuid ei ennusta läbirääkimiste tulemust.

Seetõttu ei saa üksikute erakondade varajasi avaldusi käsitleda lõpliku tulemusena. Otsustavaks muutuvad kandidaatide ametlik ülesseadmine, fraktsioonide reaalsed hääled ja iga vooru avalik tulemus.

Millal vastus kujuneb JAH-ks või EI-ks

JAH-tulemus tekib kohe, kui Riigikogu hääletusvoorus kogub üks kandidaat vähemalt 68 poolthäält. Sel juhul on Eesti Vabariigi president valitud Riigikogus ning valimiskogu ei tule selleks valimiseks kokku.

EI-tulemus tekib siis, kui kolmes Riigikogu hääletusvoorus ei saavuta ükski kandidaat 68 häält ja Riigikogu juhatus kutsub presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Ei ole vaja oodata valimiskogu lõplikku presidendivalikut: prognoos puudutab seda, kas Riigikogu otsustab küsimuse ise.

Lahenduse aluseks on avalikud institutsionaalsed teated, mitte erakondade hinnangud või enne hääletust antud lubadused. Riigikogu hääletustulemused ja võimalik valimiskogu kokkukutsumise otsus annavad üheselt kontrollitava vastuse.

Mida tasub enne 10. oktoobrit jälgida

Kõige olulisemad märgid ilmuvad siis, kui kandidaadid ametlikult üles seatakse ja fraktsioonid täpsustavad oma toetust. Tähelepanu väärivad ka sõnumid võimalikest kompromisskandidaatidest, sest 68 hääle künnis soosib laiapõhjalist, mitte ainult ühe leeri kandidaati.

Lugeja jaoks on kõige praktilisem jälgida kolme hetke: kandidaatide nimekirja enne esimest vooru, iga Riigikogu hääletuse täpset häälte arvu ning võimalikku teadet valimiskogu kokkukutsumise kohta. Nende põhjal selgub hiljemalt tähtajaks, kas riigipea valiti Riigikogus või kandus otsus laiemasse valimiskogusse.

Source: Riigi Teataja

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Valimise lahendamise alus

Tulemus selgub Riigikogu avaliku hääletustulemuse või valimiskogu kokkukutsumise ametliku teate põhjal.

Kontrollid